Kadrina endist koolijuhti süüdistatakse seaduserikkumises

Kadrina vallavolikogu opositsiooniliider Jaanus Reisner rääkis, et sai üllatuslikult pärast septembri volikogu istungit teada, et Kadrina keskkooli eelmine juhtkond olevat seadust rikkunud. Reisner kinnitas, et tema hinnangul seadust otseselt rikutud ei ole.

Kadrina keskkooli direktor Krõõt Nõmmela-Mehide rääkis, et koolis oli valikaineid rohkem, kui seadus maksimaalselt lubab. „Saime selle korda nii, et oleme tõstnud valikained ringitundideks päeva lõppu,“ selgitas Nõmmela-Mehide.

„Loomulikult eeldame, et kui õpilane selle valib, siis ta ei käi seal suvaliselt, vaid võtab asja siiski vastutusena,“ lisas ta.

Kadrina keskkooli direktor ütles, et kooli juhtkond on konsulteerinud ka haridus- ja teadusministeeriumiga ja saanud vastuseks, et valikainete maksimummäära ei tohi ületada.

Jaanus Reisner tundis huvi, millise seaduse millist paragrahvi siiski rikutud on. Tema sõnul olid kõik valikained lapsevanematega kooskõlastatud.

Kadrina vallavanem Kairit Pihlak lausus, et ta kohtunik ei ole, ent põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse paragrahvi 25 teine lõige sätastab maksimaalse lubatud tundide arvu. „Igal klassil oli sellest 1-2 tundi rohkem, lisaks ei olnud tunniplaanis klassijuhatajatunde, loovustunde ja karjääritunde,“ loetles vallavanem.

Ta ütles, et kuuldes segadustest tunniplaaniga ja hakates asja uurima, saatis ta septebris Nõmmela-Mehidele noodi, et tunniplaan ja õppekava viidaks põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega vastavusse.

Krõõt Nõmmela-Mehide ütles eelmisel nädalal, et kooli tunniplaan peaks viimaks valmis olema, kuid tegemist ei ole veel lõpliku versiooniga. „Püüame seda veel paremaks lihvida, et saada kõigi jaoks parimat varianti,“ rääkis ta.

Tunniplaani koostamine on direktori sõnul väga keeruline seetõttu, et rida õpetajaid töötab osaajaga ja osa on paralleelselt tööl mitmes koolis.

Esimesel õppeveerandil oli koolis tunniplaani puudumise tõttu kõige rohkem probleeme gümnaasiumiastme valikainete õpetamisega. Nõmmela-Mehide lubas, et valikainetest õpilased ilma ei jää ja nende tunnid viiakse läbi tihendatud tsüklitena.

Jaanus Reisner tundis ka huvi, mil moel plaanib uus direktor Kadrina keskkoolis õppetööga jätkata, kui selgub, et uut koolimaja lähiaastatel siiski ehitama ei hakata ja vana maja edasi laguneb.

„Olen ette valmistunud selleks, et peame samas koolimajas edasi olema ja planeerime igaks aastaks ka remonditöid,“ ütles Krõõt Nõmmela-Mehide, kes lootis, et kümne aasta pärast on uus maja siiski olemas. „Aga plaan B ja ka plaan C peavad ikkagi olemas olema,“ lisas ta.

Kadrina keskkoolis alustas sel sügisel õppetööd 640 õpilast. 10. klassi astus 42 ja 1. klassi 43 õpilast. 10. klassis on õpilasi kogu Lääne-Virumaalt ja üks õpilane isegi Tallinnast.

Direktori sõnul on Kadrina keskkool väga tugev erivajadustega õpilaste koolitamises, sest sellega on süsteemselt tegeletud juba 40 aastat. Praegu teeb olukorda keerulisemaks see, et koolis õpib 18 Ukraina last.

Ja lisaks neile on ka üks noormees Prantsusmaalt, kes küll poolenisti eestlane. Rakvere vallas vanaema juures elav poiss tuli Eestisse korvpalli mängima ning plaanib Nõmmela-Mehide kinnitusel siia kauemaks jääda.

Töötajaid on koolis 79, neist õpetajaid 60.

Krõõt Nõmmela-Mehide sõnul on suureks sooviks arendada õppekava ja ta nentis, et probleemid tunniplaaniga on suuresti olnud seotud just kooli õppekavaga. Üks suur eesmärks on ka gümnaasiumiastme inseneeria suuna arendamine.

Uudse asjana on Kadrina keskkoolil kavas arendada kogupäevakooli. „Praegu on pikapäevarühm ainult neile lastele, kes bussi ootavad, aga tahame teha nii, et oleks võimalik koolis koha peal õppida, huvitegevuses osaleda, õuesõppetundides käia,“ selgitas ta.

Kogupäevakooli toimimist katsetatakse sel aastal ühe esimese klassiga, direktori arvates võiks aga tulevikus olla see kõigile algklassidele.