Lääne-Viru sõprusmaakond Agder Norrast annab taas välja 25 000 Norra krooni (2500 euro) suuruse stipendiumi Lääne-Virumaal tegutsevale kunstnikule või kultuuritegelasele.
- Eelmisel aastal sai Agderi stipendiumi tekstiilikunstnik Reena Curphey Foto: Ain Liiva
Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu (VIROL) tegevjuhi Sven Hõbemägi sõnul on stipendiumi eesmärgiks edendada kultuuri- ja kunstikeskkonda maakonnas ning luua kohalikule kunstnikule või kultuuritegelasele võimalus areneda. "On äärmiselt hea meel, et koostöö meie sõprusmaakonnaga ka selle stipendiumi väljaandmisel jätkub ning saame läbi VIROL-i meie maakonna tublisid kultuuriinimesi märgata ja tunnustada," sõnas Hõbemägi.
Stipendium võib jaguneda mitme kandidaadi vahel. Stipendiumitaotlus peab sisaldama kunstniku või kultuuritegelase isikuandmeid (sh pangakonto numbrit), loetelu 2022. aasta tähtsamatest töödest-projektidest ja kirjeldust stipendiumi kasutamise kohta. Taotlus peab olema vormistatud eesti ja inglise keeles.
Lääne-Viru Omavalitsuste Liit (VIROL) ootab vabas vormis taotlusi märgusõnaga “Agderi kunstistipendium” 12. detsembri kella 17-ks elektrooniliselt aadressil
[email protected] või postiaadressil F. R. Kreutzwaldi 5, 44314 Rakvere.
Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu moodustatud komisjon valib esitatud kandidaatide seast vähemalt ühe inimese ning annab kandidaadi andmed edasi koostööpartneritele Norras.
2021 aasta stipendiumi sai tekstiilikunstnik Reena Curphey.
Seotud lood
„Kui mingi protsess muutub piisavalt sujuvaks, vajab loominguline inimene edasiliikumiseks uusi väljakutseid,“ põhjendas Tallinna ülikooli disainidotsent Krista Aren Rakvere teatri peakunstniku kohale kandideerimist.
Pika tänava kunstigaleeris avati Maria Evestuse maalinäitus. Saaremaa naise müütilised kunstiteosed meelitasid ahtakese galerii rahvast täis.
Täna avati pidulikult Virumaa kunstniku Anne Pajula isikunäitus. Kümme riisipaberil maali on leidnud koha restorani Bonzai seintel ja jäävad sinna suveni.
Mari Riina Mölder koondati seitse aastat tagasi politsei pressiesindaja ametikohalt. Hiljem selgus, et see oli parim, mis temaga sai juhtuda, sest just nii tekkis võimalus teha elus 180kraadine kannapöörde.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.