Palju õnne, aasta isa Edvin Lips!

Tänavune aasta isa Edvin Lips on 65-aastane Rakvere muusikakooli puhkpilliõpetaja, kes on isaks neljale lapsele ja vanaisa kaheksale lapselapsele.

Edvin Lips pälvis aasta tagasi Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali ja Eesti Muusikakoolide Liidu pedagoogi tunnustuspreemia. Ta on olnud õpetaja 25 aastat ja selle aja jooksul on tema õpilased pälvinud tunnustust üleriigilistel puhkpillikonkurssidel. Ta on korraldanud Eestis äärmiselt populaarseks saanud saksofoniõpilaste üleriigilisi suvekoole ja kevadpäevi.

Ta on ka tunnustatud klaverihäälestaja ja kuldsete kätega ning osav pillide remondimeister. Samuti osaleb Edvin Lips Rakvere linnaorkestri töös metsasarve- ja trompetimängijana ning vajadusel ka saksofonistina.

Koos abikaasa Aimega, kellega on koos olnud peaaegu pool sajandit, on Edvin Lips üles kasvatanud neli täiskasvanud last. Tütar Marion Keršin on meditsiiniõde; poeg Taave Lips töötab Eesti Energia analüütikuna ja tegutseb Tallinna ülikooli sümfooniaorkestri aldirühma kontsertmeistrina. Tütar Kristel Mikkor sammub isa jälgedes ja on erialalt eripedagoog. Tütar Gretel Lips on kodune kahe väikese pojaga.

Taave Lips ütles oma isa kohta, et kõige suurem pluss on see, et isa on kogu elu laste jaoks olemas olnud. „Kui ma kuulsin, et meie isa on aasta isaks valitud, hakkasin paratamatult mõtlema sellele, mis ta eriliseks teeb. Aga ega ma ei oskagi öelda, sest võrdlusmomenti ju ei ole ja teist isa pole mul olnud,“ kõneles poeg.

Ta leidis, et isa Edvin on tasakaalukas, kannatlik, hea huumorimeelega ja hgooliv ning on pidanud oluliseks õpetada lastele elis vaja minevaid oskusi.

Et nii isa kui ka ema on mõlemad muusikakooli õpetajad, oli Lipsude kodu pidevalt muusikat täis ja muusikakooli lõpetasid kõik neli last.

Taave Lips meenutas, et päris ludinal siiski kõik ei läinud ja muusikakooli neljandas klassis hakkas tal tekkima tüdimus ja poiss ei viitsinud enam muusikakoolis käia. „Kodus ikka rõhutati, et alustatu tuleb lõpuni viia. Nii palju sundust selle asja juures oli, et takistati mul laisk olla,“ rääkis ta.

Viienda ja kuuenda klassi venitaski ta hambad ristis läbi, aga kuuenda klassi lõpuks tuli tahtmine tagasi. Ning suur armastus muusika vastu on jäänud tänaseni.

Kristel Mikkor tõdes, et ennekõike on tema isa väga tasakaalukas ja heatahtlik ning muhe mees, kes peab lugu heast naljast.

„Aga mis mulle praegu kõige olulisem tundub, on see, et ta on oma lapsi alati usaldanud. See usaldus ei olnud mingi vabakasvatuse usaldus, et mine ja tee mis tahad ja ma usun, et sa langetad õigeid valikuid. Pigem oli see kaalutletud usaldus, et mine, tee oma asja ja ma usun, et saad hakkama, sest ma tean, et olen sulle selleks kaasa andnud vajalikud tööriistad,“ lausus Kristel Mikkor.

Ja pani selle usalduse kohta kirja ka ühe omaaegse loo. „Olin 18-aastane ja alles hiljuti saanud autojuhiload. Tahtsin sõbrannadega Valka ühele üritusele minna ja küsisin issilt, kas ta lubab meil tema autoga minna. Issi ise oli mind selle sama autoga sõitma õpetanud ja platsisõidu eksamigi läbisin sama autoga. Seega ta teadis, et ma oskan sõita küll ja lubas mul oma autoga minna kaheks päevaks Valka.

Kuid asja juures oli ka üks konks. Issi ütles, et autoga on väike mure - vahel ei taha ta käima minna. Aga kui see juhtub, siis pole muud, kui tuleb kapott avada, mutrivõti võtta ning siis mingid kaks klemmi sellega omavahel ühendada. Ta näitas ette, kuidas see käib, pani mutrivõtme auto küljetaskusse ja läkski sõiduks.

Mäo ristis tegime tüdrukutega peatuse. Kui tahtsime uuesti teele asuda, siis oh üllatust - auto ei käivitunud. Aga ma teadsin täpselt, mida teha, sest issi oli mulle ju näidanud. Väga võimas tunne oli avada kapott, võtta mutrivõti ja minna kapoti alla toimetama. Ma sain hakkama ja ma ei muretsenud!

Ma sain hakkama, sest teadsin, et issi uskus ja usaldas, et ma saan hakkama ning ma ei pidanud pabistama. See on hea tunne, kui kellegi teise enesekindlus ja rahu muudavad ka sind ennast enesekindlaks.

Minu issi on tõesti parim. Ja just “issi”! Ma tõesti siiani ütlen oma isa kohta issi, sest ta on mulle väga kallis!“

Edvin Lips on aastate jooksul õpetanud väga paljusid alustavaid muusikuid. Mitmed neist on osalenud edukalt erinevatel konkurssidel, tõenäoliselt kõige kõrgema tähelennuga on olnud Ingely Laiv-Järvi.

Taave Lips ütles, et ei imestaks sugugi, kui isa käe alt veel vähemalt sama kõrge lennuga õpilasi tuleb. Ingely Laiv-Järvi aga ütles, et Edvin Lips on olnud läbi aegade väga pühendunud ja suure südamega õpetaja, ka oma õpilastele jätkub tal küllaldaselt isalikku hoolt.

„Mina õppisin tema juures oboed väikse tüdrukuna. Mäletan, et kord kuus viis ta mind oma motivatsioonist ja vabast ajast Tallinnasse oboetundi ERSO oboemängija juurde. Nüüd täiskasvanuna, olles ise lapsevanem, saan aru, kui palju selline oma vaba aja ohverdamine ja puhtast südamest lisatöö ja pingutus väärt on. Hoolivus, pühendumus, heasüdamlikkus ja oskus teisi motiveerida ja innustada iseloomustavad kallist õpetajat igati,“ rääkis tänulik õpilane.

Edvin Lipsu kolleeg Rakvere Linnaorkestris Peep Pihlak ütles, et tunneb meest orkestrikaaslasena, pilliremontijana ja klaverihäälestajana ning nendes rollides on ta meeldiv - säilitab sõbraliku oleku, kannatliku meele ja hea usu mis tahes valenootide ja mõlkide paika pusimisel. „Täitsa usutav, et selline on ta ka pereelus olnud,“ lausus Pihlak ning lisas, et isana ta Edvin Lipsu ei tunne, sest mingi isatseja pole too kunagi olnud.

Edvin Lipsu kandidatuuri esitasid Eesti Naisliidule Rakvere linnapea Triin Varek, abilinnapea Laur Kaljuvee, Rakvere muusikakooli direktor Toivo Peäske ja muusikakooli majandus- ja õppealajuhataja Rita Mets.

Kokku esitati üle 20 kandidaadi mitmest erinevast Eestimaa paigast ja valiku tegi Eesti Naisliidu juhatus koos Naisliidu üldkogu liikmetega.

Triin Varek ütles, et käis ühes klassis Marion Lipsuga ja Laur Kaljuvee klassikaaslaseks oli Taave Lips. Nii et natuke nagu onupojapoliitikat ka mängus.

„Minul on endal toredad mälestused Marioni kooliaegsetest sünnipäevadest. On meeles, et pere oli hästi soe ja hooliv,“ kõneles linnapea.

Ta lisas, et ka muusikakooli poolt on Edvin Lipsu kohta olnud kuulda vaid kiidusõnu. „Ta on tubli pereisa ja suurepärane muusikapedagoog, kes on paljude laste ellu positiivselt panustanud,“ lausus Triin Varek.

Aasta isa on aunimetus, mida annab alates 1998. aastast iga aasta novembris isadepäeval Tallinnas Estonia kontserdisaalis üle Eesti Naisliit.

Tuntumatest inimestest on aasta isa tiitliga pärjatud korvpallur ja treener Tiit Sokk, kauane Estonia teatri juht Arne Mikk, poliitik Urmas Kruuse, karikaturist Heinz Valk ja näitleja Lembit Peterson. Eelmisel aastal valiti aasta isaks Jõgevamaa põllumees Ahto Vili. Lääne-Virumaale pole aasta isa tiitlit varem tulnud.

Aunimetuse koos kunstnik Mari Käbini loodud unikaalse rinnamärgiga andis Estonia kontserdisaalis toimunud kontserdil „Isaga ja isata“ üle Eesti Naisliidu uus esinaine Monika Haukanõmm.

Kontserdi pealkiri on inspireeritud maailmas toimuvast olukorrast, et avaldada toetust Ukrainas toimuvale.

Aasta isa tunnustab Tallink perekondliku kruiisiga Rootsi.