Üürileandjad ja maaklerid muretsevad elukalliduse pärast ning peavad realistlikuks üürnike makseraskuste tekkimist, selgub Rendini tellitud ja Norstati läbi viidud hiljutisest uuringust. Samas on nii üürileandjate kui ka maaklerite teadmised üüriprobleemide lahendamisest kesised.

- Alain Aun, Rendini tegevjuht ja kaasasutaja. Foto: Jake Farra
“Uuring leidis, et enamik üürileandjatest (82%) tunneb muret praeguse üha kasvava elukalliduse pärast. Samaväärne hulk neist peab tõenäoliseks, et üürnikel tekivad lähitulevikus probleemid üüri- ja kommunaalarvete tasumisega ning 72% pelgab puuküürnike hulga hüppelist tõusu,” avaldab Alain Aun, tegevjuht ja kaasasutaja Rendinist, mis on kodu (välja)üürimise ja turvaliste üürilepingute sõlmimise lahendus.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tartumaal Nõos ja Elvas tegutsev kinnisvaraarendaja Janar Saviir ütleb, et üüriinvestoritel on viimased kümme aastat olnud nii head ajad, et ükski üürikorter välja üürimata ei jää. Ja paistab, et läheb aina paremaks: "Sa võid osta ükskõik mida ja leiad ikka üürniku. Praegu makstakse ikka jabura hinnaga üüri," imestab ta.
Kohalikud omavalitsused hakkavad maksma üürileandjatele toetust, et nad ei pelgaks Ukraina sõjapõgenikele elamispindu üürida. Samuti töötab sotsiaalministeerium välja hanget, millega leida ettevõte, kes rajaks põgenike jaoks konteinermaju.
Vastan igal aastal kümneid kordi ühele ja samale küsimusele: kas osta üürikorter enda nimele või ettevõttele? Kuna sellele küsimusele puudub ühene lihtne vastus, siis järgnevalt tuleb juttu valikutest, millest saab lähtuda, kirjutab ettevõtja ja kinnisvarainvestor Peeter Pärtel.
12 aastaga miljonäriks
Oma kodu ostmise soovist ja teiste rahaasjade juhtimisest välja kasvanud investeerimispisik on toonud Kadri Mäsaku sinnamaale, et tal on abikaasaga ligemale miljoni euro suurune investeerimisportfell, mis on toonud mõlemale finantsvabaduse.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.