„Eesti sügisepealinn” on aunimetus, mis antud teatavasti Narvale. See tiitel kohustavat linna “hoidma sügistorme mõõdukad, saatma rändlinnud teele ja kindlustama linnakülalistele hea meeleolu”.

- Autod Padaorus lumevangis 10. detsembril 2010. Foto: Erakogu
Sügisepealinna tiitel sobiks enim Väike-Maarjale – nii klimaatiline sügis (aeg, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsivalt langeb alla +13°) kui ka hilissügis (keskmine õhutemperatuur langeb alla +5 kraadi) algavad just seal kõige varem.
Sügiskuude keskmiseks õhutemperatuuriks on arvutatud Väike-Maarja kohta 5,6 °C (võrdluseks Jõhvis 5,8 °C).
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rakveres kohtusid Eesti kliima- ja keskkonna asjatundjad. Arutleti selle üle, mida teha, et jaguks piisavalt energiat, kuidas ehitustegevuse keskkonnamõju vähendada ja ressursse tõhusalt kasutada puhta ringmajanduse saavutamiseks.
Austraallanna Amber Fergusson ja kolumblane Miguel Ferreira olid Eestis lühikesel läbisõidul, kuid said Porkuni ilust nii lummatud, et otsustasid end sisse seada pikemaks.
Kunda kooli gümnasistidel ja põhikooli lõpuklassi õpilastel oli 4. ja 5. novembril suurepärane võimalus kuulata kolme eripalgelist loengut energeetika ja keskkonnahoiu valdkonnast.
Täna õhtupoolikul kerkib elektri hind taas seninägematutesse kõrgustesse ning kilovatttunni börsihinnaks on üle 60 sendi. Ja sellele lisanduvad veel igasugused maksud.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.