Eestis vahetab praegu kapital põlvkonda ning saab uue omaniku, mille tulemusena võib lähitulevikus suureneda ka erarahastuse toetus kultuurivaldkonnale, selgus saatest „Kultuur veab majandust“.

- George Balanchine’i ja Mai Murdmaa lühiballetid rahvusooperis Estonia. Foto: Rauno Volmar/Ekspress Meedia/Scanpix
„Ma julgen küll ennustada, et see aeg on kohe-kohe lähedal, kus ka rahvusooperi ukse peale hakkab koputama rikas eraisik, kes oma toetust tahab näidata,“ ütles Amserv Grupi finantsjuht Tõnu Vanajuur.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Suurettevõtja Oleg Grossi elus ei ole just sageli päeva, kui temalt raha ei küsita. Heategevusega on mees tegelenud alati, ehkki vahel kipuvad emotsioonipõhised annetused toimuma veidi tormakalt, tunnistas Gross ise.
Rakvere Tarva mänedžer Arnu Lippasaar ja peatreener Martin Müürsepp külastasid maakonna omavalitsuste liidu töökoosolekut, kus tutvustati valla- ja linnajuhtidele plaane ning edastati pöördumine palvega toetada Lääne-Viru esindusvõistkonda.
Kultuuri ja spordi toetamine on kui iduettevõtetesse investeerimine, kus õnnestuvad vähesed projektid, aga kust saadav tulu korvab täielikult muud ebaõnnestunud rahapaigutused – vähemalt nii võrdleb Alexela suuromanik Heiti Hääl.
Tänasel volikogu istungil esitleb vallavalitsus eelnõud, millega soovitakse muuta Haljala rahvamaja ja valla spordikeskuse tegevust selliselt, et tekib uus Haljala valla kultuuri- ja vabaajakeskus. Selle tulemusena luuakse asutuse juurde uus juhi ametikoht.
Tänapäeva töömaailmas kohtuvad kontorites sageli erinevad põlvkonnad: beebibuumerid, X-põlvkond, milleeniumilased ja Z-põlvkond. Igaühel neist on oma ootused, tööharjumused ja suhtumine töökeskkonda. Selline mitmekesisus võib tunduda keeruline, kuid pakub ka väärtuslikku võimalust õppida ja kohaneda erinevate lähenemistega.