Riigigümnaasiumi avamisel laeti lindilõikamise asemel mesitaru

Riigigümnaasiumi direktor Liisa Puusepp nentis, et tavaliselt ei avata koolimaju keset talve ja tavaliselt on avapeol olulisteks atribuutideks lint ja käärid. Aga Rakvere riigigümnaasium ei ole tavaline kool ning Puusepa sõnul on see ebaõnnestumine, kui riigigümnaasiumist saab lihtsalt tavaline õppeasutus.

Traditsioonilise lindilõikamise asemel avati koolimaja hoopis kärjeraamide asetamisega mesitarusse, mis leiab endale koha koolimaja katusel.

Oma raami said tarusse panna koolidirektor ise, haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi juhatuse esimees Kati Kusmin, Rakvere linnapea Triin Varek ja arhitekt Ralf Lõoke.

Koolimaja ehitanud Revin Grupi rahvas on paraku ühiselt puhkust veetmas, aga ka nemad saavad oma kärjeraami. Lisaks said nimelise kärjeraami kaks asutust, kes riigigümnaasiumi nende olemasolu esimese viie kuu jooksul väga palju on aidanud – ametikool ja spordikeskus.

Rakvere ametikooli direktor Kuno Rooba meenutas, et kui sügisel tuli ülevalt korraldus, et küttepuud olgu varutud ja riigigümnaasiumi rahavas toidetud, siis oli see korraldus midagi taolist, nagu vaid vana aja hariduselu kajstavatest raamatutest loetu. „Aga saime hakkama ja nagu öeldakse, siis armastus käib kõhu kaudu,“ lausus Rooba.

Rakvere riigigümnaasiumi õpilane Katre Kurg mängis Arvo Pärdi „Ukuaru valssi“. Minister Tõnis Lukas tõdes, et sama muusikapala saatel avati ka Eesti Rahva Muuseum Tartus. „Siin ajaloolises keskkonnas Vabadussõja monumendi, tulevase Arvo Pärdi muusikakeskuse ning Alar Kotli kuulsa ja ajaloolise koolihoone vahel kõlab see kuidagi väga pühendunult, tähenduslikult ja rõhutab elurikkust,“ sõnas minister, lisades, et tegemist on kooli jaoks kolme väga olulise märksõnaga. Isegi nii olulisega, et Lukas oli need meeles pidamiseks endale peopesale kirjutanud.

„Riigigümnaasiumide rajamise mõte on olnud luua uuendatud keskkond, mis on argumendiks, et noored ei läheks Tallinna või Tartu kuulsamate nimedega gümnaasiumidesse,“ märkis Tõnis Lukas.

Ta lausus, et uute koolide loomisel on põhimõtteks võtta kaasa kõik väärtuslik, mis seni on olnud. „Võtta vanade koolide vaimsus kaasa ja anda sellele uus väärtus.“

Rakvere linnapea Triin Varek meenutas, et möödunud sügisel täitus 425 aastat hariduselu algusest Rakveres. „Aastate jooksul on toimunud palju muutusi nii keelsuses kui meelsuses, hoonetes kui ka sisus, aga Rakvere riigigümnaasium on tulevikku vaatav kool,“ sõnas linnapea.

Riigi Kinnisvara juht Kati Kusmin märkis, et Riigi Kinnisvara roll on luua avalikule sektorile hooneid, kus on turvaline ning mis on keskkonnasäästlikud ja energiatõhusad. Koolihoonete puhul lisandub sellele Kusmini sõnul veel üks mõõde – et need oleksid inspireerivad. Rakvere riigigümnaasiumi maja seda on.

Kusmin tänas eemal viibinud ehitajaid, kes nägid väga suurt vaeva, et kaootilises olukorras maja kõigi raskuste kiuste siiski valmis saaks.

Rakvere riigigümnaasiumis õppiv Kärt-Carmen Konsa meenutas vanasõna, mis räägin sellest, et kaua tehtud – kaunikene. „Kui siin ringi vaadata, siis tundub, et see vastab tõele,“ sõnas ta.

Nii Konsa kui ka koolijuht Liisa Puusepp sedastasid, et viis kuud asenduspindadel tegutsemist õpetas kõigile väga palju. „See andis tõuke seda maja hinnata, kasvatas meid kokku. See oli võimalus teha midagi teisiti, katsetada, olla julged. Nüüd on meil vägev baas, et teha midagi erilist, sest kool on suurem kui maja,“ ütles Liisa Puusepp.

Ka kooli hoolekogu esimees Kaido Veski nentis, et iga täiendav kogemus tulemaks toime määramatusega, tugevdab organiosatsiooni kvaliteeti.

Kooliperet uue maja avamise puhul tervitanud Tallinna ülikooli arendusprorektor Katrin Saks rääkis, et tal on õnnestunud kümmekond aastat töötada majas, mille autoriteks on Ralf Lõoke ja Salto arhitektuuribüroo. „Uskuge mind – see oli mõnus,“ lausus ta.

Rakvere riigigümnaasiumi arhitektuurikonkursi võitis arhitektuuribüroo Salto ideekavandiga "Pargielu". Arhitektideks on Maarja Kask, Ralf Lõoke, Helina Lass, Ragnar Põllukivi ja Marja Abe.

Hoone ehitas Revin Grupp OÜ ja omanikujärelevalvet teostas Sweco EST OÜ.

Õppehoone netopind on ligi 4100 ruutmeetrit ning ehitusalane pind ligi 2400 ruutmeetrit, maja energiatõhusus vastab A-klassile. Uue koolihoone ehitust rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist ning riigieelarvelistest vahenditest.

Koolimaja on mõeldud 540 õpilasele ja 50 õpetajale, praegu on koolis 421 õpilast ja 40 töötajat.