Ujumistreener Gunnar Tõnningule pakuvad närvikõdi "kuldkalakesed"

„Minu koostöö linnaga algas 1998/1999 õppeaastal, kui õppekava nägi ette ujumise algõppe kõikidele algklassilastele,“ sõnas Tõnning (63) ja meenutas, et esimeste laste seas oli ka vastne koolipoiss Martin Merimaa, kes hiljem tema käe all sai esimeseks Põhjamaade noortemeistriks.

Laste ujumishuvi ja ka veehirmu osas Tõnning aastakümnete jooksul muudatusi täheldanud ei ole. Selles, kas laps saab veega sina peale, on tema sõnul väga suur roll emadel-isadel. „Laps sünnib siia ilma veekeskkonnast ja ta mäletab seda umbes kuus esimest elukuud. Kui sel ajal last veega tutvustada, vannitada ja basseini viia, on alus edukaks ujuma õppimiseks pandud,“ kinnitas staažikas treener.

Igal aastal leidub aga ka lapsi, kes ei julge vette minnagi, ja nende hulk ei ole ajas muutunud, kinnitas Tõnning. „Mingil hetkel hakkasime ujumistunde läbi viima kahe õpetajaga - mina õpetasin julgemaid maa pealt ja teine oli arglikematega koos vees,“ sõnas Tõnning.

Lisaks ujumistreeningutele on Tõnning ka triatlonitreener, aga seda nimetab mees enda kõrvalerialaks. Ka Eesti parim naistriatleet Kaidi Kivioja on Tõnningu kasvandik. "Kaidi käis mul kolm aastat ujumistrennis, aga ma nägin, et ujujat temast ei tule ja soovitasin triatlonit tegema hakata," meenutas mees muhedalt. Ehkki neiu alguses selle peale ära oli ehmunud, kuulas ta treeneri sõna ja küllap on talle siiani tänulik.

Enne treeneritööd tegeles Tõnning ujujana tippspordiga. „1974, kui olin 14-aastane, pääsesin Eesti koondisse, kus olin kokku kaheksa aastat,“ meenutas Tõnning noorusaega. Nii juhtuski, et Tartu Ülikooli astudes õppimiseks suurt aega ei jäänud, sest suurem osa aega möödus basseinis. „Teise kursuse lõpuks oli mul kogunenud 30 võlga, mille ma aga kolmandal kursusel ära likvideerisin,“ naeris Tõnning. Samal ajal, 1981 pakuti talle kohta Tööjõureservide ujumiskooli („Jah, oli kunagi selline kool!“), alguses treeneriks, hiljem direktoriks. „Seega juhtus nii, et alustasin treeneritööd täiskasvanud ujujatega, laste juurde jõudsin hiljem,“ rääkis Tõnning, kuidas treeneritöö tema puhul veidi äraspidiselt käis.

Praegu treenib Tõnning lisaks koolilastele ka Rakvere spordikooli ujumistrenni lapsi. „Meie 120st lapsest umbes 30 on võistlejad, üsna suur hulk käib hobi korras, ja oleme saanud ka nn taastusraviks noortele korv- ja jalgpalluritele,“ rääkis treener.

Ehkki laste treenimine võib olla üksjagu pingeline, sest treener vastutab ju kõikide väikeste sportlaste elude eest, pakub see Tõnningule naudingut. „Eriline rõõm on muidugi, kui leiad mõne kuldkalakese,“ muheles mees, viidates andekale ujujale, kes võib tubli töö korral poodiumile jõuda. Tõnningu käe alt on neid sinna jõudnud mitmeid, täna on lisaks Kaidi Kiviojale tuntumateks Ralf Tribuntsov ja Egle Salu.

Vapimärgi saab Tõnning rinda sel laupäeval.