Kui oma riik sai kenasti üles ehitatud, siis oli aega ja ehk pisut ka võimalusi ka argisematele asjadele mõtelda. Kasvõi sellele, et inimesed end linnakeskkonnas paremini tunneksid.

- Pildike Rakvere tammikust 1930.-tel aastatel. Foto autoriks on märgitud Johanna Triefeldt, kes oli kuulsa piltniku Carl Sarapi elukaaslane. Foto: SA Virumaa Muuseumid
95 aastat tagasi, mil Eesti iseseisvumisest oli möödunud kümme aastat, hakati Rakveres esimest korda linna avalikele haljasaladele suuremat ja süsteemsemat tähelepanu pöörama.
Tammikut korrastati päris hoolikalt ja selleks koostati ka vastav plaan, teiselt oli aga vaja teha hubasemaks 1925. aasta augustis avatud Vabadussõja mälestussamba ümbrus.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Töökoha kaotamine pole naljaasi. Labiilsema närvikavaga inimese võib see viia päris äärmuslike tegudeni. Nii juhtus 90 aastat tagasi ka major Harry Lilienthaliga, kes sõjaväeteenistusest lahkuma sunniti.
92 aastat tagasi, 1930. aasta novembris, oli Rakvere kohtus arutluse all koguni kaks Rakvere tammikuga seotud kohtuasja.
Artikli sisu võib olla häiriv.
Tunnustatud keelemees Kaarel Leetberg, kes aastatel 1922-1933 oli Rakvere poeglaste gümnaasiumi direktor, kasutas ka eesnime Karl. Pärast 1922. aastat või tõenäoliselt just eriti 1922. aasta lõpu poole ta seda aga ilmselt teha ei tahtnud.
Prominentsematelt tegelastelt on ikka ja jälle küsitud, kus ja kuidas nad oma suvepuhkust veedavad. Tuleb välja, et tegemist on päris vana tavaga.
Autoomanikud jälgivad kõhedusega kalendrit: aeg muudkui tiksub esimese jaanuari poole. Ei, kõhe pole mitte seepärast, et jälle peab uue aasta lubadusi andma, vaid 01.01.2025 jõustub Eestis automaks. Nii mõnigi meist lootis, et see maks jääb tulemata ja pigistas silma kinni iga kord, kui sellise pealkirjaga uudist nägi. Enam pole mõtet.