Rakvere linn loob usinalt aia- ja hoiukohti, kuid ometi pole kindel, et tuleval õppeaastal kõik lapsed ära mahuvad. Prognoosimise teeb keeruliseks haridusränne ümbritsevatest valdadest.

- Abilinnapea Laur Kaljuvee murrab pead, kuidas leida ruume, personali ja rahalisi vahendeid, et täita linna kohustust pakkuda kõikidele linna sisse kirjutatud lastele lasteaia- ja koolikohti. Foto: Erakogu
„Lasteaia-, aga ka koolikohtade planeerimine on keerukas, sest laste arvu kasv on väga olulisel määral erinenud rahvastikuprognoosidest,“ rääkis Rakvere abilinnapea Laur Kaljuvee. On avalik saladus, et sageli kirjutatakse maavallas elav laps linna elanikeregistrisse eesmärgiga saada linna lasteaia- või koolikoht, aga selle vastu ei saa paraku midagi ette ka võtta. „Meie ei saa uurida registrimuudatuste põhjuseid, seadused kohustavad kõigile Rakvere linna registreeritud lastele eakohaseid teenuseid pakkuma ja seda oleme seni ka teinud,“ märkis Kaljuvee.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eelmisel sügisel avati Rakvere linnas sõime- või hoiukohti 78 lapsele, selle aasta 1. aprillist suurendatakse kahe lapse võrra Kungla lasteaia kolme sõimerühma suurust, kuid kohti on ikkagi kõvasti puudu.
Omavalitsused otsivad praegu pingsalt lahendusi sõjapõgenike lastele lasteaiakohtade tagamiseks, et lasteaiakoha järjekorrad ei pikeneks. Maakonna omavalitsustes on olukord erinev.
Täna hakkab Rakvere vallavolikogu arutama haridusvõrgu ümberkorraldamist ehk Lasila põhikooli ja Veltsi lasteaed-algkooli tulevikku. Mõlema kooli direktor Marja-Liisa Männik pakkus välja mitmeid ideid, mis aitavad väikekoolides õpilaste arvu suurendada.
11. aprillil kirjutasime Lääne-Virumaa Uudistes murest, mis saab siis, kui sõjapõgenike lapsed meie valdade lasteaedadesse ära ei mahu, või veel hullem, kui põgenikevoolu tõttu jäävad lasteaiakohata meie enda lapsed. Ehkki tänaseks on Eestisse saabunud üle 50 000 põgeniku, ei ole kevadine hirm õnneks teoks saanud.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.