Targa Töö juht: katsejäneste edulood soosivad töönädala lühendamist
Lühemast ehk neljapäevasest töönädalast hakkab tasapisi saama uus normaalsus, aga mitte kohe ja kõigile, kirjutab Targa Töö Ühingu juhatuse liige Ave Laas.
Lühema töönädala kasuks räägib eeldus, et kui inimene rohkem puhkab, on ta pühendunum ja produktiivsem ning kuigi ajaliselt panustatakse vähem, efektiivsus selle võrra tõuseb. Foto: Pixabay.
Neljapäevasel töönädalal töötatakse tavapärase viie asemel neli päeva. Mudelid varieeruvad, aga peamine erinevus on, mitu tundi nädalas peab tööd tegema. Mõnes organisatsioonis tähendab see nelja päeva, kuid kümnetunniste tööpäevade puhul peab igaüks siiski saavutama 40 tundi. Teised jällegi katsetavad vähemate töötundidega: sihiks on 32 tundi nädalas traditsiooniliste kaheksatunniste tööpäevadena.
Möödas on ajad, mil eeldati, et kõik töötajad peavad olema kontoris kellast kellani. Siiski on endiselt levimas müüt, et paindlik töökorraldus hõlmab vaid väikest osa Eesti tööandjatest ja töövõtjatest, ütles endine Võsu kooli juht, praegune Jüri gümnaasiumi direktor Liina Altroff.
Eelmisel aastal tekkis töölepingu seadusesse iseseisva otsustuspädevusega töötaja mõiste. Tegemist on töötajaga, kes saab ise otsustada, mis päeval ja kellaajal ta tööd teeb.
Pühade eel tekib taas küsimusi, kas sellele eelnev tööpäev on lühendatud või mitte, mitu tundi lüheneb osaajaga töötaja tööpäev ning mida teha siis, kui tööpäeva ei ole võimalik lühendada ja ka pühade ajal tuleb tööd teha?
Selveri populaarne 63+ vanuses klientidele mõeldud sooduskampaania "Kuldne Kolmapäev" on ettevõtte üks edukamaid kampaaniaid, mis laienes nüüd ka e-Selverisse ning tänavustele pensionipäevadele.