Lääne-Virumaal plaanib Elektrilevi investeerida aastatel 2023-2024 2,4 miljonit eurot. See toob maakonda 98 km ilmastikukindlat võrku, millest 38 km on uut maakaablit ja lisaks 32 uut alajaama. Sellele lisanduvad veel tootjaliitumiste investeeringud pea kahekordses mahus.

- Elektrilevi juht Mihkel Härm ütles, et Lääne-Virumaale investeeringuid tehes on nende peamine fookus varustuskindluse parandamine. Foto: Elektrilevi
Nagu mujal Eestis, nii ka Lääne-Virumaal on endiselt peamine fookus varustuskindlus, lausus Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm. „Lääne-Virumaal rajame varustuskindluse tõstmiseks 98 km ilmastikukindlat võrku, millest 38 km on uut maakaablit ja vahetame viimase aja statistika järgi kõige rikkelisemad liinid ilmastikukindla õhuliini vastu, mida on kokku 60 km.“
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Iga kolmas tulekahju Eestis saab alguse elektrikilbist, juhtmestikust või kodumasinast. Statistika näitab, et see arv on tõusnud. Võrguettevõtted Elektrilevi ja Elering koostöös päästeametiga soovitavad inimestel asjatundjate abiga kodused elektrisüsteemid üle kontrollida.
Kadrinat tabas teisipäeva varahommikul ulatuslik elektrikatkestus, mis jättis vooluta 1578 tarbimiskohta ehk suurema osa alevikust. Elektrita on ka kool ja pood.
Laupäev, päike paistab, lumi sillerdab, õues on ligi kümme kraadi külma. Mets on paksu lumekihi all, puude all on näha loomade jälgi. Hommikul kella seitsmest saati töötavad siin vööni lumes kolm kohalikku meest.
Meediavaht Allan Alaküla kirjutab, kuidas ta oma tallu päikesepargi luua lasi ning sentigi rohetoetust saamata riigikassat tuhandete eurodega turgutas.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.