Rakvere linnas on lasteaiakohtadega seis parem kui mullu

Tänu sügisel korraldatud hankele õnnestub linnal jaanuaris lapsehoiukohtade vajadus ilmselt ära katta, kuid abilinnapea Laur Kaljuvee sõnul võib kevadel taas kitsaks minna.

Omavalitsused otsivad praegu pingsalt lahendusi sõjapõgenike lastele lasteaiakohtade tagamiseks, et lasteaiakoha järjekorrad ei pikeneks. Maakonna omavalitsustes on olukord erinev.

Ehkki Rakvere linna päevad said hoo sisse juba teisipäeval, tähistab pika traditsiooniga põnnide paraad linnapäevade „päris“ algust, rääkis linnapea Triin Varek, kes koos teiste linnajuhtidega mitmesajast inimesest koosneva rongkäigu keskväljakult Vallimäele juhatas.

11. aprillil kirjutasime Lääne-Virumaa Uudistes murest, mis saab siis, kui sõjapõgenike lapsed meie valdade lasteaedadesse ära ei mahu, või veel hullem, kui põgenikevoolu tõttu jäävad lasteaiakohata meie enda lapsed. Ehkki tänaseks on Eestisse saabunud üle 50 000 põgeniku, ei ole kevadine hirm õnneks teoks saanud.

15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.