Väike-Maarjas Jakob Liivi tänaval elavad naabrid, perekond Rikken ja perekond Mikiver, pälvisid tänavu presidendilt kahe peale ühe auhinna selle eest, et nende aiad moodustavad koos harmoonilise terviku.

- Anneli Mikiver (vasakul) ja Lilian Rikken peavad olulisimaks head läbisaamist. Siis sünnivad ka suured asjad. Foto: Erakogu
„Aed on ikka vahel, aga kui eemalt vaadata, siis ehk tõesti täpselt aru ei saa, kust piir läheb,“ rääkisid naised. Auhinnaks saadud märk pandi aga kaevule, mis on majapidamistel kahe peale. Joogivett sealt ei saa, proovid ei luba, aga kastmis- ja saunavee küll. „Sauna kütame vaheldumisi, nii et ühel laupäeval saunatame ühe pool ja järgmisel teise pool,“ sõnas Anneli Mikiver.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ükski äärmus pole hea - suurimad vead, mida muru hooldamisel tehakse, on liiga madalalt niitmine ja liiga pikaks kasvatamine. Mida kena muru nimel silmas pidada, rääkis aia- ja metsatehnika poe Forestplus tegevjuht Anett Mäekivi.
Tänavu on aiatehnika poes Forestplus märgatud kahte tendentsi – uue murutraktori asemel tuuakse sagedamini vana parandusse, aga kui juba ostmiseks läheb, eelistatakse järjest enam robotniidukeid.
„Ilmselt sain tunnustuse tänu sellele, et kuna ma ei tea ise ka, mida ma tahan, on mu aia iga osa täiesti erinevat nägu,“ rääkis Tiina Ojaliiv, kes koos abikaasa Madisega võttis vastu presidendi auhinna oma Võsu alevikus asuva kodu aia eest.
„Olen põdenud läbi neli infarkti ja ühe ajuinsuldi ja olen kindel, et kui mul poleks oma metsa, ei oleks enam ka mind,“ sõnas Sämi külas elav 74-aastane Jüri Kruus, kes kandideerib parima metsamajandaja tiitlile.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.