Rebecca Liis Armus kirjeldab oma karjääri kulgemist diagonaalsena ‒ läheb kogu aeg ülespoole, kuid ei ole sirge, vaid trepiastmetega. Ta on jõudnud sellisele astmele, kus tuleb otsustada, kuidas endast võitu saada, et poleks vajadust kõiki asju pidevalt kontrollida ning leiaks rohkem aega ka muudele huvitavatele tegevustele peale töötamise.