Rootsi saab lõpuks NATOsse? Lisaks: euroliit otsib raha, Peking jahib korruptante ja Iisraeli sõdurid ootavad endiselt lahingut.

- Hiina majandus pole siiani saanud sisse sellist hoogu, et kompartei ja rahva vaikiv kokkulepe – võim meile, heaolu teile – senisel kujul kehtiks. Foto: Reuters/Scanpix
Seekordne “Globaalne briifing” jõuab lugejani Brüsselist, kus jätkub Euroopa Ülemkogu teine päev. Iisraeli-Hamasi sõjast hoolimata pole siin Euroopa südames toetus Ukraina suhtes vähenenud, ent kust leida raha, et lisaks Ukrainale ka muud vajadused katta, pole suutnud valitsusjuhid kokku leppida – ja ei suudagi. Sellest lähemalt allpool.
"Globaalne briifing" on Indrek Lepiku uudikiri, mida saab endale tasuta postkasti tellida siit:
www.aripaev.ee/uudiskirjad Venelased Avdijivka hakklihamasinas. “Uus Bahmut,” ütlevad vaatlejad lahingu kohta Avdijivka linna ümber. Sõja-eelsest 30 000 inimesest on alles üksikud ja pole ka maju, kuhu sõja järel naasta. Vene armee on kaotanud viimaste nädalate jooksul seal aga tuhandeid mehi päevas. Ameeriklaste sõnul on olukord sedavõrd ränk, et venelased on hakanud käsu eirajaid maha laskma. Ukraina kindralstaabi väitel läheneb 24. veebruarist hukkunud Vene sõdurite arv 300 000 inimeseni.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Selle nädala suured teemad, mida pead teadma
Mida teeb Iisrael Gazaga? Lisaks: Poola valis Euroopa, Putin flirdib Põhja-Koreaga, Elon Musk jonnib.
Miljon gazalast jääb sõjatsooni. Lisaks: Venemaa luhtunud vastupealetung, Twitteris vohav võltsinfo ja Euroopa elektriturureform.
Ukraina tulevik sõltub kahtlase taustaga Florida mehest
Ukraina abistamisest on saanud USA sisepoliitiline vägikaigas. Lisaks: Euroopa leppis kokku migratsioonipaktis, nafta hind kukub kolinal ning Saksamaal ähvardavad paremäärmuslased võimule tõusta.
Euroopa vabad piirid sattusid ohtu, Rootsis tapetakse
Schengeni reeglitele vilistatakse. Lisaks: Donald Trump on kelm, Hiina kinnisvarahiid on krahhi äärel ja Rootsis suurlinnades tapetakse keegi üle päeva.
Tänapäeva töömaailmas kohtuvad kontorites sageli erinevad põlvkonnad: beebibuumerid, X-põlvkond, milleeniumilased ja Z-põlvkond. Igaühel neist on oma ootused, tööharjumused ja suhtumine töökeskkonda. Selline mitmekesisus võib tunduda keeruline, kuid pakub ka väärtuslikku võimalust õppida ja kohaneda erinevate lähenemistega.