Kadrina vallavolikogu võttis vastu valla arengukava aastateks 2024-2035, mis keskendub paljuski haridusele.

- Kadrina vallas võimul olev valimisliit Tegu Seob loodab, et 2027. aastal saab uus koolimaja valmis. Foto: Eskiis
Arengukava kohaselt on valla suurim väljakutse leida võimalusi Kadrinasse uue koolihoone ehituseks, sest Kadrina keskkool on oluline valla arengumootor.
Valimisliit Koduvald tegi ettepaneku kirjutada arengukavasse, et loobutakse kooli B- ja C-korpuse lammutamisest ja planeeritud uue hoone ehitamisest ning renoveerida olemasolev hoonekompleks täismahus, kuid vallavalitsus otsustas seda miotte toetada, tuues põhjenduseks, et koolihoone renoveerimine energiasäästlikuks ja tänapäevasele üpikeskkonnale vastavaks võib maksta sama palju või rohkemgi kui uue hoone ehitamine väiksemas mahus.
Olulisena on arengukavas välja toodud, et keskustest eemal elavate laste koolitee on ajaliselt liiga pikk ning nende võimalused osaleda vaba aja tegevustes on piiratud kehva või olematu transpordiühenduse tõttu. Transpordikorraldus tuleb arengukava kohaselt viia vastavusse elanike liikumisvajadusega.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Uue aasta vallaeelarveid koostades murtakse kohalikes võimukantsides pead, kuidas kulusid kokku hoida. Ehkki see muutub järjest keerulisemaks, teeb raske aeg nutikaks ja mõningaid mõtteid liikvel on.
Kadrina vallavolikogu opositsiooni juhtfiguuri Jaanus Reisneri sõnul oli opositsiooni kahe aasta suurimaks töövõiduks see, et eelmisel nädalal toimunud volikogu istungil jagunesid hääled 8:8 ja valla arengukava ei õnnestunud avalikustamisele saata.
Kadrina opositsioon ei toeta vallavalitsuse poolt esitatud kujul 2023. aasta eelarve vastuvõtmist, teatas VL Koduvald.
Kui aasta eest kinnitas Kadrinas võimul olev valimisliit Tegu Seob, et uus koolimaja on võimalik valmis ehitada valla oma jõududega ehk pelgalt laenuraha toel, siis eile vallavolikogu ette jõudnud järgmise nelja aasta eelarvestrateegia kohaselt päris nii enam ei arvata.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.