Juba praegu tegeleb lasteaed laste ja personali toitlustamisega ise, nüüd soovitakse sama põhimõtet rakendada ka keskkoolis.
Muudatus on ajendatud sellest, et peatselt lõppeb valla haridusasutuste toitlustusteenuse leping. Seetõttu teeb vallavalitsus Kadrina vallavolikogule ettepaneku muuta vallavalitsuse struktuuri ja luua sinna toitlustusosakond.
Vallavalitsuse teatel ei ole koolitoit laste ja noorte hulgas populaarne ja seda kinnitab ka koolitoidu sööjate arv Kadrina keskkoolis. Kadrina vallavanem Kairit Pihlak sõnas, et soov on muuta toitlustamist eesmärgiga, et sööjate arv kasvaks, mis on suur väljakutse, sest laste toitumisharjumused on väga erinevad. “Toidul on väga suur mõju koolipäeva kvaliteedile – maitsval ja toitval söögil on selles oluline roll. Iga laps võiks tunda koolitoidust rõõmu,” lausus Pihlak pressiteate vahendusel.
Kuna Kadrina lasteaed Sipsiku viimasele toitlustushankele pakkumisi ei esitatud, siis läks lasteaed 2023. aasta jaanuarist üle oma köögile. “Sellest tulenevalt on ettepanek laiendada toitlustamist ka Kadrina keskkoolile. Ühine juhtimine võimaldab meil toitlustamist paremini planeerida ja optimeerida kulutusi,” ütles Kadrina vallavalitsuse arendusspetsialist Maris Muusikus.
Tema sõnul võib alati korraldada uue toitlustushanke ja kirjutada tingimustesse kriteeriumeid tervisliku- ja kvaliteetse toidu valmistamiseks, kuid see ei pruugi tagada lastele maitsvat ja tasakaalustatud koolitoitu.
Seotud lood
Lääne-Virumaa aasta tervisedendaja Krista Männi (42) on seadnud oma südameasjaks koolilaste toiduharjumuste kujundamise, ehkki ta ise ei ole kunagi koolikokana töötanud. Koolitoidu juurde jõudis ta peale kümmet aastat restoraniäris töötamist.
Rakvere Triinu lasteaia rahvas käis õpireisil Taanis, kus tutvuti nullklassi ja lasteaia töö korraldamise iseärasustega. Lasteaias pannakse rõhku sotsiaalsete oskuste õpetamisele, numbrid-tähed saadakse selgeks aga nullklassis.
Koolitoidu teema kütab kirgi, mille üheks põhjuseks on tänaste keskealiste inimeste mälestused nõukogude koolisööklast, mille märskõnadeks olid pekitükid kastmes, tärkliseklimbid kisselli sees ja kõrbenud piimasupp.
Koolitoidu teema kütab kirgi, mille üheks põhjuseks on tänaste keskealiste inimeste mälestused nõukogude koolisööklast, mille märskõnadeks olid pekitükid kastmes, tärkliseklimbid kisselli sees ja kõrbenud piimasupp.
- aripaev.ee
- ST
Kuula ka podcasti haridusest ja tööturust
Haridus on pikaajaline ja strateegiline investeering, millel on märkimisväärne mõju ühiskonna arengule, ettevõtluskeskkonnale ja inimeste elukvaliteedile.„Haridus ei ole kõikvõimas, kuid see on üks valdkondadest, kus saab inimesi kõige paremini aidata," ütleb Heldur Meerits, selgitades oma pühendumust haridusprojektidesse.
Enimloetud
4
Marti Kuusik: Halliku väited ei pea paika
Viimased uudised
Politsei ootab vihjeid ja valvekaamerate salvestusi
Marti Kuusik: Halliku väited ei pea paika
Hetkel kuum
Marti Kuusik: Halliku väited ei pea paika
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele