Eelmisel nädalal jõudis lõpule mitme aasta pikkune protsess ja kultuurimälestisena võeti muinsuskaitse tiiva alla Kunda mõisa tööstushoonete kompleks.

- Kunda mõisa vesiveski. Foto: Mirjam Abel
Muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa nõuniku Mirjam Abeli sõnul esitas taotluse kompleksi kaitse alla võtmiseks selle omanik ise. “Tegu on äärmiselt väärtusliku objektiga, vesiveski on autentne, suur osa veski sisustusest on alles, Eestis ainulaadsena on alles ka osaliselt kahekorruseline kanalite süsteem, mis Kunda jõest vett veskile suunasid,” kirjeldas Abel. Lisaks vesiveskile on suures osas säilinud ka viinavabrik.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tapa vallavalitsuse spetsialistid kohtusid muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa nõunike Kadri Lepiku ja Mirjam Abeliga.
Muinsuskaitseameti uus peadirektor Liisa Pakosta on uues ametis tegutsenud tänaseks ühe kuu. Vana ja väärtusliku säilitamiseks on uuel juhil mitmeid värskeid ideid. Esmajoones peab ta oluliseks teavitustegevust, et inimesed hakkaksid veelgi sügavamalt mõistma, milleks ja kelle jaoks see kõik vajalik on.
Haljala volikogu liige Leo Aadel sai enda sõnul jõuluime osaliseks, kui PRIAlt saabus positiivne rahastusotsus, mis võimaldab alustada talle kuuluva mõisa härrastemaja rekonstrueerimist.
Omanike keskliit kahtlustab, et toetuse saajad on ette ära otsustatud.
Kuni 31. oktoobrini saavad muinsuskaitseametist restaureerimistoetust taotleda omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste omanikud, valdajad või nende õigusjärglased. Eesmärk on toetada mahukamaid töid, maksimaalne toetuse summa on 200 000 eurot.
Tänapäeva töömaailmas kohtuvad kontorites sageli erinevad põlvkonnad: beebibuumerid, X-põlvkond, milleeniumilased ja Z-põlvkond. Igaühel neist on oma ootused, tööharjumused ja suhtumine töökeskkonda. Selline mitmekesisus võib tunduda keeruline, kuid pakub ka väärtuslikku võimalust õppida ja kohaneda erinevate lähenemistega.