Eisma sai suvituskohana suure hoo sisse umbes 40 või pisut enam aastat tagasi, mil sinna hakati suuri suvilakooperatiive rajama, kuid Eisma ranna ilu oli teada varemgi.
Ei tea, miks need kaks tütarlast Eisma rannas nii mornide nägudega on. Võib-olla sellepärast, et tahaksid ka end paljaks koorida ... Foto: SA Virumaa Muuseumid
Ajalehes Virulane ilmus 1929. aasta 11. juulil kaks lugu Eismast ning arvata võib, et need olid omavahel seotud. Tagasihoidlik uudis andis teada, et Kehala põllumajandusühing korraldas eelmisel pühapäeval väljasõidu Eisma randa. Lisaks ühingu rahvale võeti kaasa ka muud seltskonda. Veoauto kasti mahtus 40 inimest.
95 aastat tagasi, 1926. aasta juuli lõpul, käis ajalehe Virulane ajakirjanik uurimas, kuidas käib suvine elu Uhtju saarel ehk „Uhtju vabariigis“, nagu ta seda nimetas.
90 aastat tagasi hakkas Eesti suurest ülemaailmsest majanduskriisist lõpuks vähehaaval välja saama ning inimestel oli võimalik mõelda ka muule kui pelgalt töötamisele ja teenimisele. Ning suvel hakati tähelepanu pöörama ka rannamõnudele.
Rakvere linn oli 1932. aasta lõpupoole üheks suuremaks piiritusekaubanduse keskuseks ja just Rakveres ja lähiümbruses tabati sel ajal kõige rohkem piiritusevedajaid.
Selveri populaarne 63+ vanuses klientidele mõeldud sooduskampaania "Kuldne Kolmapäev" on ettevõtte üks edukamaid kampaaniaid, mis laienes nüüd ka e-Selverisse ning tänavustele pensionipäevadele.