Haljala õlletehase uus juht: ükskord saab ka minust rikas mees

„Meil läheb praegu halvasti ja kui õlletehas jätkaks vanaviisi, siis tuleb see jaanuaris või veebruaris kinni panna. Ma tean, kuidas seda ettevõtet päästa ja olen valmis võitlema, sest siin on töötajad, kellel on laenud ja lapsed,“ lausub uus juht. Praegu töötab Haljala õlletehases 19 inimest.

Tamminen lubas soomlastest omanikele Haljala õlletehase 90 päevaga korralikult tööle panna. „Tasu ma selle aja eest ei saa, katan ise kõik kulud ja kui plaan õnnestub, siis saan ettevõtte partneriks. See plaan õnnestub kindlasti,“ on ta veendunud.

„Me taastame selle kunagise Eesti firma, mis on käinud käest kätte. Sa kas oled eesliinil või mölised. Mina valisin eesliinil olemise,“ võtab ta kokku oma juhtimispõhimõtte.

„Omanike viga on olnud see, et nad on juhtinud seda ettevõtet nagu puldiga, kaugelt. Kui tahad saada tulemust, siis pead olema eesliinil,“ kordab Tamminen. Tema põhimõtteks on juhina olla ettevõttes pidevalt kohal ja tegutseda avatult. „Kui ma siia alguses tulin, siis käisid töötajad ringi suunurgad allapoole. Nüüd on juba ülespoole,“ viitab ta viimastel aastatel õlletehast tabanud vintsutustele.

Tammineni asumine Haljala õlletehase juhiks ning kuulumine omanikfirma Pyynikin juhatusse on pälvinud Soome meedias suurt tähelepanu. Sellest on kirjutanud kõik suuremad soomlaste väljaanded. Mitmeid krimiraamatuid kirjutanud ja ka Eesti ajakirjanike liidu liikmeks oleva Tammineni sõnul tuli nii suur meediakajastus talle üllatusena. Samas on see olnud hea reklaam ja tekitanud põhjanaabrite juures Haljala õlletehase vastu huvi, kinnitab ta.

Tamminen on hariduselt jurist ja tal on teoloogia magistrikraad. Ta on kirjutanud mitmeid kriminulle ja on ka enda kunagisest krimielust avaldanud raamatu. Selles kirjeldab ta oma tegevust majanduskurjategijate abistajana.

„Olen elanud värvikat elu ja see teeb minust eriti hea juhi. Teatakse, et minu sõna maksab. Ma ei oleks jäänud sellise eluviisiga ellu, kui ma oleksin jutumees,“ ütleb ta enda mineviku kohta. 30 aastat tagasi Eestisse jõudes hakkas ta siin allilma äritehingutes nõustama. Lisaks on ta enda sõnul kahel korral kogu oma vara kaotanud ning pidanud alustama taas nullist ehk näinud äritegemise ilusat ja koledat poolt. Nüüd on aga kõik hästi, mul on hea naine ning lisaks Valgas asuvale kodule ka penthouse Kadriorus ja maja Soomes, lisab ta kiiresti.

Rakveres elava Haljala õlletehase pruulmeistri Timo Kuorehjärvi sõnul läheb pea kogu Haljalas toodetud õlu Soome. Eestis leiab Haljala õlletehases valmistatud õlut ainult Prisma jaeketist, kus ühes kuus müüdav kogus on väga väike. Sarnane paari suurema õllesõbra tarbimisega.

Haljala õlletehase büroojuht Sirli Pent lausub, et praegu sõltub ettevõtte tegevus väga palju emafirmast. Tuleks saada iseseisvaks ja hakata tootma Eesti turule, märgib ta. “Visioon on Juhanil suur ja tahaks loota, et see tal õnnestub. Hea on tema suust seda kuulda, et ta peab oluliseks Eesti turgu, sest ainult Soome turule müües me ei ela ära,” räägib Pent.

Tammineni päästeplaani nurgakiviks on tootmismahu suurendamine. Eesmärk on tõsta aastast tootmismahtu miljoni liitri võrra. „Meie probleemiks on see, et oleme suur tehas, aga toodame vähe,“ märgib ta.

Tootmismahu kasvatamiseks on Tammineni sõnul alustatud läbirääkimisi tuntud kaubamärkide omandamiseks, lepingud on praegu koostamisel ja lähema kahe nädala jooksul peaksid need saama ka allkirjad. Milliste kaubamärkide abil loodetakse Haljala õlletehas varjusurmast äratada, seda ei ole Tamminen nõus veel ütlema.

„Need on eestlastele tuntud kaubamärgid ja nende abil loodame müüki kasvatada Balti turul ja ka Soomes, kus me oleme juba praegu Pyynikini kaubamärgiga tegijad,“ ütleb ta vaid. „Meie probleemiks on see, et Pyynikini õlle on natukene kallis. Teine probleem on see, et maitse on eestlastele võõras ja see on isegi minule võõras. Me ei tohi peenutseda,“ räägib Tamminen. Tema sõnul peab Haljala tootma sellist õlut, mis on Eesti mehele taskukohane ja mida ta on nõus ostma endale mitu purki sauna kaasa.

„Meil ei ole nii palju raha, et võistelda Saku või A. Le Coqiga. Peame leidma oma tee,“ lisab ta.

A Le Coqi juht Jaanus Vihand lausub Haljala õlletehase plaanide kohta kommentaariks: „Ma ütlen ainult ühe sõna – jõudu“.

Lisaks plaanib Tamminen hakata Haljalas tootma karastusjooke ja avada veel sel aastal esinduspoe ning pruulikoja kõrval restorani. “Taastame siin kunagi olnud populaarse söögikoha,” märgib ta ja lisab, et toitlustusäri ei ole mõeldud õlletehase päästmiseks. “Näeme seda turundusvõimalusena, sest meil ei ole raha, et osta kümmet suurt reklaami ajakirjanduses”.

Õlletehase büroojuht Sirli Pent arvab, et suvekuudel oleks poel ja söögikohal lööki küll, sest paljud sõidavad õlletehasest mööda Võsule. “Talvekuudel oleks see tegevus küsitav,” kahtleb ta. Pent loodab, et õlletehas õnnestub suurema võimsusega tööle saada ning eelmise aasta kevadel ühe vahetuse sulgemisega koondatud inimesed saab tagasi tööle kutsuda. “Neil kindlasti on juba uus töö, aga oleks tore jätkata juba tuttavate inimestega, kes seda tööd tunnevad,” lausub ta.

Haljala õlletehase päästmiseks on Tammineni hinnangul vaja investeerida miljon eurot. Investoriteks soovib ta kutsud Eesti ettevõtjaid. „Maja on meie oma, seadmed on meie omad, kaubamärgid on meie omad, meil ei ole maksuvõlga. Ma arvan, et investorite leidmine on käikitegu. Kes ei tahaks olla pruulikoja omanik?“.

„Tahame praeguse Soome raha asendada Eesti rahaga, investoritega, kes oleksid meile ka partnerid oma sidemete ja teadmistega. Me ei taha siia targutajaid, tahame päris töömehi ja -naisi,“ sõnab Tamminene võimalike uute omanike kohta.

“Soomlased jäävad küll ka edasi osanikuks, aga nende osalus väheneb. Loodan, et minust saab ka osanik ja ükskord saab minust ka rikas mees,“ lausub õlletehase uus juht ja lisab, et oktoobri lõpuks on selge, kas Haljala õlletehast õnnestub päästa ning uuele elule aidata.