Hullumeelne talv paneb omavalitsused rahakotti kergendama
Tänasega on talv ametlikult läbi ja kalender teatab kevade algust. Talv oli küll suhteliselt lumevaene, mis tähendab, et omavalitsused hoidsid lumelükkamiselt raha kokku, kuid aukude lappimiseks kulub seevastu tavapärasest rohkem raha.
Lumekoristus Rakvere südalinnas. Foto: Anu Viita-Neuhaus
Kadrina abivallavanem Aarne Laas nentis, et lumega oli suhteliselt lihtne ning ainuke raske hetk oli lumine nädalavahetus jaanuaris, mil kõik lumelükkajad olid topelttehnikaga väljas.
Ehkki ilmaprognoos veel lähiajal lund ja tuisku ei luba, on Rakvere linna kolm lepingupartnerit, kes vastutavad linna sõiduteede, bussipeatuste, kõnni- ja kergliiklusteede, parklate, väljakute ja haljasalade talihoolduse eest, algavaks talvehooajaks valmis.
Haljala vallavolikogu otsustas muuta senist erateedel lumetõrje teostamise korda. Uue korra järgi muutub valla poolt osutatav tasuta lumetõrje erateedel sihtrühma põhiseks.
Maru Birgit väsis kiiresti ära ja suuremat kaost Eestimaal kaasa ei toonud. Kui aga Birgitil oleks olnud rammu sama palju kui vanemal õel Monikal, oleksid ilmselt ka seekord paljud lumelõksu jäänud, sest sobivat suurtehnikat omavaid põllumehi riik appi ei kutsu, põhjuseks masinate paakides olev eriotstarbeline kütus.
Tali taevasse juba ei jää, aga saabub nagu ikka ootamatult. Nii tunnistavad talihoolduse eest vastutajad, kes lumeuputusega tublisti rinda pistavad. Mis on selle talve esimese lume õppetunnid omavalitsejatele?
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.