Kohalik ajakirjandus muutub

Äripäev on asunud rajama üle Eesti kohalikke uudisveebe. Tegemist on erakordse sammuga, sest sel sajandil on Eestis pigem ajakirjanduses töökohti vähemaks jäänud. Meie aga kavatseme lähiaastatel üle Eesti luua ajakirjandusse ligi 100 uut töökohta. Oleme veendunud, et nõudlus kvaliteetse ajakirjanduse järele lähiaastatel kasvab.

Ajakirjandusväljaannetel on kaks peamist tuluallikat: tellimistulu ja reklaamitulu. Meie viimaste aastate kogemus Äripäevaga näitab, et oskuslikult tegutsedes on võimalik mõlemat tululiiki kasvatada.

Kolm aastat tagasi oli Äripäeval 9000 tellijat, sel nädalal ületas Äripäeva tellijate arv 15 000 piiri. Tellijate kasv on toimunud tänu digitellijatele ehk inimestele, kes loevad meid veebis. Lisaks Äripäevale on kasvanud kiiresti ka meie teemaveebide tellijate arv. Äripäev ei ole erand, digitellijate numbrid on kiirelt kasvanud kõigil Eesti üleriigilistel väljaannetel.

Reklaamituluga on sarnane olukord. Digireklaam kasvab ja paberreklaam langeb ehk ka reklaamiraha liigub digiväljaannetesse. Samuti oleme kogenud, et kui teha head toodet, siis on võimalik reklaamitulusid kiiresti kasvatada. Selline näide on Äripäeva raadio, millega alustasime neli aastat tagasi. Sel aastal saavutame tõenäoliselt Äripäeva raadios 700 000 euro suuruse reklaamikäibe.

Viimaste aastate suuremad ja väiksemad võidud julgustasid meid tegema Äripäeva tegevusajaloo ühte laiaulatuslikumat investeeringut – asutama erinevatesse Eesti piirkondadesse kohalikud uudisveebid.

Mõned kolleegid konkureerivatest väljaannetest on seda otsust kommenteerides öelnud, et kasu asemel võib Äripäeva samm kohalike inimeste informeerimisel tekitada hoopis kahju, sest Äripäev hakkab pakkuma ainult digiajalehte. Osa praegusi kohalike väljaannete tellijaid eelistab lugeda uudiseid paberilt ja kui Äripäev võtab nüüd osa tellimis- ja reklaamitulust ära, siis võib juhtuda, et mõned kohalikud maakonnalehed peavad oma uksed sulgema.

Kindlasti toimub lähiajal maakondlikus ajakirjanduses olulisi muutusi, näiteks väheneb maakonnalehtede paberväljaannete ilmumissagedus. See muutus oleks aga toimunud ka ilma Äripäevata, me lihtsalt kiirendame seda.

Kohalike uudisveebide rajamisel on Äripäeva trumbiks konkurentidega võrreldes madalam kulutase. Me ei kuluta tellijate raha paberlehe trükkimisele ja selle postkastidesse laiali vedamisele. Kuna me ei trüki uudiseid ümber paberisse, siis on ka meie toimetus väiksem. Samas on pika ajalooga kohalikel väljaannetel meiega võrreldes momendil üks väga oluline eelis. Neil on tellijad, tänu kellele saab kohalik väljaanne ilmuda. Äripäeva esimese kohaliku uudisveebi Lääne-Virumaa Uudiste tellijate arv on praegu 0.

Uute uudisveebide loomine on hea uudis kohalikele inimestele, sest kohalik meediapilt muutub mitmekesisemaks. Tihenevast konkurentsist võidavad eeskätt need tellijad, kes on harjunud tarbima uudiseid veebist ehk arvuti või mobiiltelefoni vahendusel.

Praegu töötavad mitmed maakonnalehed n-ö paberlehe rütmis. Värsked lood paisatakse eetrisse keskööl, kui järgmise päeva paberleht on trükikotta saadetud. Need, kes veebi ei loe, saavad neid eelmisel päeval kirjutatud, küljendatud ja kujundatud uudiseid lugeda alles järgmise päeva hilisel pärastlõunal, kui postiljon jõuab eilsete uudistega postkasti juurde ja tellija töölt koju. See praktika kindlasti nüüd muutub.

Konkurentsi tihenemine on kasulik ka ajakirjanikele, kellel samuti tekib valikuvõimalus. Kui ajakirjaniku kodukohas ilmub ainult üks kohalik väljaanne, siis võib mõnikord töösuhe hakata sarnanema sundabieluga.

Kui sa ajakirjanikutööd armastad ja ka oma kodukohta armastad, siis pead olema tööandja suhtes leplik, sest töökoha vahetus tähendaks keerulisi valikuid ja olulisi muutusi. Kui mingil põhjusel pole kohalikus väljaandes töötav ajakirjanik tööandjaga rahul, siis peab ta kas ametit vahetama või asuma tööle mõnda üleriigilisse väljaandesse. See võib tähendada kaugemal tööl käimist ja loobumist kohalikel teemadel kirjutamisest. Ajakirjanike parem valikuvabadus loob eelduse, et ajakirjanik saab oma tööd teha ausalt ja kartmatult ehk olla sõltumatu.

Me alustame oma uue projektiga Lääne-Virumaal. Kolisime eelmisel nädalal Rakveres Swedbankist tühjaks jäänud ruumidesse Laada tn 27. Pank ei vaja kohapeal enam nii suurt kontoripinda, sest kliendid on läinud veebi. Meie rajame samal põhjusel kohalikud uudisveebid, kuid erinevalt pangandusest ei tehta Lääne-Virumaa Uudiste puhul kohapealsete inimeste jaoks olulisi otsuseid Tallinnas.

Üle 20 aasta tagasi käivitas Äripäev Eestis gasell-ettevõtete liikumise, mille eesmärk on tunnustada ja tuua esile väikseid kiiresti kasvavaid ettevõtteid. Esimese gasell-ettevõtete edetabeli tegime 1999. aastal piloodina Lääne-Virumaal. Loodame, et ka kohalike uudisveebide arv hakkab kiiresti kasvama ning Lääne-Virumaa Uudised annavad meile kindluse, et oleme õigel teel.