Koolipäeva hilisem algus parandab laste tervist ja õpitulemusi

Suur ja oluline muudatus on ka uus töö- ja tehnoloogiakeskuse maja, mille ruumides hakkavad õppima kõigi linna munitsipaalkoolide – Vabaduse kooli, Reaalkooli ja Rakvere põhikooli lapsed. Kaasaegsetes ruumides on õpilastel võimalus saada igapäevaelus vajalikud teadmised ja praktilised oskused disainist, toiduvalmistamisest, tööriistade kasutamisest kuni erinevate materjalide töötlemiseni. Ühes majas kolme kooli lastele tunniplaani planeerimiseks on vajadus ühildada koolitundide algusajad. See on täna erinev, varieerudes kella 8st kuni 8:50ni.

Kolmandik meie lastest on pidevas unevaeguses ning sotsiaalministeerium ja Tervise arengu instituut on soovitanud hilisemat koolipäeva algust. Viimastel aastatel on selle teadmise valguses kaalutud kell 9 algava koolipäeva reguleerimist lausa riikliku määrusega, kuid seni on see jäänud tegemata. Seega on koolipäeva algusaeg üldiselt kooli enda otsustada, aga antud juhul pidime leidma kõigile koolidele sobiva alguse kellaaja.

Uuringud väidavad, et kell 8 algav koolipäev on kohandatud täiskasvanute unevajaduste järgi. 2013/14. õppeaastal läbi viidud Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu alusel magab ligi 40% noortest koolipäevadel alla soovitusliku määra. Sama uuringu andmetest on ka näha, et need lapsed, kes magavad vähem, hindavad oma tervist kehvemaks, nende õppeedukus on kehvem, nad tegelevad vähem spordiga ning nende hulgas on vähem neid, kes pole kunagi alkoholi tarvitanud.

Vähene uni mõjutab laste vaimset ja füüsilist tervist, on seotud suurenenud haigestumise riskiga mitmetesse kroonilistesse haigustesse ning ka üheks võimalikuks ülekaalu tekke riskiteguriks. Kui mõelda sellele, miks meie lapsed ja noored piisavalt ei maga, siis ühelt poolt saab kindlasti välja tuua õhtusel ja öisel ajal nutiseadmete ja muude ekraanide kasutamise, aga neid põhjuseid on ka teisi.

Teadlased on leidnud, et ka ilma nutiseadmeteta on teismeliste ööpäevarütm hormonaalsetest muutustest tulenevalt hilisem. Seega ka siis, kui noor hoidub nutiseadmete kasutamisest, võib ikka juhtuda, et ei õnnestu uinuda nii vara, kui sooviks. Ka laste vähesest kehalisest aktiivsusest on üsna palju räägitud ning järjest enam püütakse leida erinevaid võimalusi, kuidas saada lapsi rohkem liikuma.

Mitmeid häid võimalusi koolipäeva aktiivseks sisustamiseks on pakkunud Liikuma Kutsuva kooli algatus, millega ka Rakvere koolid on liitunud. Hommikune lisaaeg võib olla heaks võimaluseks kehalise aktiivsuse suurendamiseks. Kui on rohkem aega, ei pea ehk last enam autoga kooli viima? Lapsel on võimalus minna kooli iseseisvalt, seda kas siis jalgsi, jalgrattaga või ühistranspordiga.

Alates 1. septembrist korrigeeritakse vajaduspõhiselt Rakvere linnaliinibusside hommikusi graafikuid, et ühistransporti kasutavad lapsed õigeaegselt kooli jõuaksid. Ja kui tõesti on perele parimaks lahenduseks autoga liikumine, jääb sellisel juhul siiski ehk veidi rohkem aega, et ei peaks sõitma autoga otse koolitreppi, vaid jõuaks peatuda eemal, pakkudes lapsele võimalust osa kooliteest jalgsi läbida?

Seda teemat käsitlevaid uuringuid on viimastel aastatel mujal maailmas läbi viidud mitmeid ning need jõuavad üldiselt sarnastele seisukohtadele. Kohati soovitatakse koolipäeva alustada isegi 9:30, aga kindlasti mitte enne 8:30.

Rakvere linna puhul osutus parimaks lahenduseks 8:45 algav koolipäev. Teemat on arutanud hariduskollektiivid ja juhtkonnad ning käsitletud ka Rakvere linnavolikogu hariduskomisjonis.

Sama valiku, koolipäeva alguse kell 8.45, langetas ka sügisest alustav Rakvere riigigümnaasium, seega alustab sügisest Rakveres paar tuhat last oma koolipäeva just sellel kellaajal.