Riigigümnaasium paneb õpetajad töökohta vahetama

Rakvere gümnaasiumist lahkub kaheksa õpetajat, et asuda uuest õppeaastast tööle peagi valmivasse riigigümnaasiumisse. „Jah, meie oleme andud kõige suurema panuse riigigümnaasiumi õpetajate ridadesse,“ ütles koolijuht Riina Veidenbaum. „Mul on meie õpetajate üle heameel. Kõigil õpetajatel oli ühesugune võimalus kandideerida ja see, et meie koolist nii palju välja valiti, näitab, et meil on uue kooliga sarnased väärtused.“

„Rakvere gümnaasiumi väga head õpetajad Reet Bobõlski, Tiiu Laheveer, Liisa Turban, Katrin Kütt, Tuuli Länik ja Heli Kirsi jätkavad riigigümnaasiumis. Edu, palju rõõmu õppijatest ja kolleegidest, head koostöö jätku,“ tõi Veidenbaum mõned nädalad tagasi riigigümnaasiumi Facebooki lehel välja enamiku lahkuvatest õpetajatest.

„Liitusin sellepärast, et hetkel töötan Rakvere gümnaasiumis, kuid gümnaasiumiosa pannakse kinni -seega riigigümnaasiumi meeskonnaga liituda oligi asjade loogiline käik,“ kommenteeris oma kandideerimisotsust keemia õpetaja Liisa Turban. Samadel põhjustel kandideeris ka inglise keele õpetaja Tuuli Länik.

Rakvere reaalgümnaasiumi direktor Martti Marksoo ütles, et neilt lahkus täiskoormusega riigigümnaasiumisse kaks inimest. Üks õpetaja ja haridustehnoloog. Üks õpetaja veel väikese koormusega, kes põhikohaga meile edasi jääb. „Riigigümnaasiumi tõttu me endale kedagi asemele otsima ei pea,“ märkis Marksoo. „Küll aga otsime hetkel kolme õpetajat, kuna mitu õpetajat jääb sügisest väljateenitud puhkusele.“

Marksoo rääkis, et õpetajate tööturul ületab nõudlus pakkumist ja sobivate inimeste leidmine sõltub nii õnnest kui erialast. „Eks kõige suurem defitsiit ole ikka matemaatika ja loodusainete õpetajad.“

Kadrina Keskkoolil juhil Arvo Panil tuleb leida kaks uut õpetajat seoses õpetajate liikumisega riigigümnaasiumisse. „Inimesed ikka liiguvad,“ arvas staažikas koolijuht. „Eks me paneme varsti uute inimeste leidmiseks teated välja, kuid ainult teate välja panemisest on vähe. Tuleb leida muid võimalusi, sest ega kohad ei saa tühjaks jääda.“

Rakvere eragümnaasiumist praeguste andmete kohaselt ühtegi õpetajat riigigümnaasiumisse tööle ei suundu. „Mul on väga hea meel, et meie saame sügisel jätkata tööd praeguse koosseisuga,“ kinnitas Rakvere eragümnaasiumi looja ja juht Anne Nõgu.

Ka Kunda ühisgümnaasiumist ja Väike-Maarja gümnaasiumist ei plaani praegu ükski õpetaja riigigümnaasiumisse tööle asuda.

Kuid kui õpetajate liikumisi jälgida, siis ega riigigümnaasium ei paku tööturul konkurentsi vaid koolidele.

Näiteks üks värvatutest on Marika Kundla, kes praegu töötab Rakvere Kungla lasteaias õpetajana. „Mul on kaks kõrgharidust - esimene on saksa filoloogia ja saksa keele õpetaja ning hiljem omandasin ka lasteaiaõpetaja hariduse,“ selgitas Kundla kvalifikatsiooni aluseid.

„Mind kõnetab eelkõige see kultuur ja maailmavaade - jätkusuutliku ja vastutustundliku maailma ainuvõimalikkust ja vajalikkust tunnetav maailmavaade - mis tuleb juhi ja õppejuhiga kaasa,“ põhjendas varem Tallinna Kuristiku gümnaasiumis saksa keelt õpetanud Kundla.

Kundla selgitas, et teda kõnetab lõimitud õpe ja projektõpe, mis ei erine väga palju sellest, millega ta tegeleb praegu lasteaias. „Gümnaasiumi osas tuleb see küll teisel tasandil, aga koolil on tänapäeva lasteaialt palju õppida.“

„Vähetähtis pole ka see, et ühelgi õpetajal pole elus just palju selliseid kordi, kus saab olla ühe haridusasutuse sünni juures ning sellesse panustada. See on motiveeriv,“ tõi Kundla veel esile põhjuseid töökoha vahetamiseks.

Peagi saksa keele õpetajana tööle asuv naine leidis, et riigigümnaasiumi eelis on ka see, et seal ei pea koolipidajale selgitama, mis asi on haridus ja miks on oluline sellesse investeerida. „Tugi on olemas ka teiste riigigümnaasiumide näol. See on see võrgustikupool, mis on juba ette toetamas. Kohalike koolidega tuleb sisuline koostöö alles luua.“