Aineringete katkemine meie praeguse põlluharimise juures on üheks põhjuseks, miks peame rääkima rohepöördest. Inimtegevuse tagajärjel on mullaviljakus praeguseks hävinud ligikaudu pooltel põllumajanduseks sobivatel aladel, kirjutab Tallinna Ülikooli ökoloogia vanemteadur ja jätkusuutliku arengu dotsent ning Rakvere riigigümnaasiumi õppe- ja arendusjuht Mihkel Kangur.

- Ökoloog Mihkel Kangur selgitab Lääne-Virumaa Uudiste arvamusartiklite seerias, miks meil on vaja rohepööret. Foto: Mihkel Maripuu/Postimees/Scanpix
Esimeses artiklis käsitlesin üldisemalt, kuidas me oleme jõudnud sellesse seisu, et peame rääkima rohepöördest. Näitasin, et tööstusrevolutsioonist saadik on inimkond mõjutanud meie eluks oluliste keskkonnategurite olemust sellisel määral, et meie eluks sobiv ökoloogiline nish on muutunud äärmiselt ahtaks. Oleme ületanud planetaarsed piirid kuue olulise teguri osas üheksast. Järgnevates artiklites püüan selgitada, milliseid piire oleme ületanud. Esimeseks katkenud keskkonnateguriks on lämmastiku ja fosfori aineringed.
See pole päris üheselt selge, miks peavad ained üldse ringlema. See on üks looduse reeglitest, mis tekkis nagu teisedki keemia ja füüsika reeglitest siis kui universumi alguses käis suur pauk. Kui ained ei ringleks pidevalt erinevate vormide vahel, ei saaks ka Maal olla elu.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Maailmas, kus on konkurents toidu kasvatamiseks sobivate alade, veevarude või elamisväärse keskkonna pärast, ei ole väikeriigil ja rahval lihtne. Kuid just sellise maailma poole liigume me kiiresti, ütleb kliimaministri uus nõunik, bioloog ja Tartu Ülikooli taastava ökoloogia professor Aveliina Helm.
Algab arvamusartiklite seeria, milles ökoloog Mihkel Kangur käsitleb rohepöörde teemat. Mihkel Kangur on Tallinna Ülikooli ökoloogia vanemteadur ja jätkusuutliku arengu dotsent ning Rakvere Riigigümnaasiumi õppe- ja arendusjuht.
Roheasfaldil on suur eeldus saada Eesti rohepöörde edulooks, kirjutab riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Tarmo Tamm (Eesti 200).
Üleeile alustas Euroopa Komisjon fossiilsetest kütustest loobumist ja kliimaneutraalsuse poole liikumist, pakkudes välja rea meie kõigi elu mõjutavaid muudatusi. Politico reastas neist kümme oluliseimat.
Tänapäeva töömaailmas kohtuvad kontorites sageli erinevad põlvkonnad: beebibuumerid, X-põlvkond, milleeniumilased ja Z-põlvkond. Igaühel neist on oma ootused, tööharjumused ja suhtumine töökeskkonda. Selline mitmekesisus võib tunduda keeruline, kuid pakub ka väärtuslikku võimalust õppida ja kohaneda erinevate lähenemistega.