Jätke mulle eesti keel ehk kuidas ma ei saanud autot osta
Kuidas on vene keele pealetung mõjutanud igapäevaelu, kirjutab Lääne-Virumaa uudiste ajakirjanik Rahel Lepp.
Kui vaimustus Ukrainast saabuvate sõjapõgenike ja nende abistamise osas raugemise märke näitas, hakkas siit-sealt kostuma arvamusi, et vene keelt kuuleb kohati rohkem kui eesti keelt, kuigi oli ju lubatud, et kõik tulijad tahavad kiiresti eesti keele ära õppida. Antagu siinkohal andeks, kui mõni nuriseja ei tee kõrvaga vahet vene ja ukraina keelel, ka mina ei tee. Ja siinkohal ei omagi see tähtsust, sest eesti keel pole ju neist kumbki.
Seotud lood
Hiljuti juhtus minuga kaks sündmust, õigemini väikest olukorda, mis peas kokku sulasid ja ühe veendumuse tekitasid, kirjutab ajakirjanik Rahel Lepp.
Omavalitsused otsivad praegu pingsalt lahendusi sõjapõgenike lastele lasteaiakohtade tagamiseks, et lasteaiakoha järjekorrad ei pikeneks. Maakonna omavalitsustes on olukord erinev.
Rakvere vallavanem kohtus eile oma valda saabunud Ukraina sõjapõgenikega, et vahetult kuulata, kuidas neil läheb. Põgenikud on sujuvalt kohanenud ja soovivad õppida eesti keelt, kuid jätkata oma kultuuri traditsioonidega.
Täpset arvu, kui palju Ukraina põgenikke Lääne-Virumaal elab, ei tea keegi. Küll aga võimaldab Töötukassa statistika teha põgusa ülevaate olukorrast tööturul.
Autoomanikud jälgivad kõhedusega kalendrit: aeg muudkui tiksub esimese jaanuari poole. Ei, kõhe pole mitte seepärast, et jälle peab uue aasta lubadusi andma, vaid 01.01.2025 jõustub Eestis automaks. Nii mõnigi meist lootis, et see maks jääb tulemata ja pigistas silma kinni iga kord, kui sellise pealkirjaga uudist nägi. Enam pole mõtet.
Enimloetud
2
3
5
Firmal vanust kõigest aasta ja tarbijate kaebusi juba enam kui 50
Viimased uudised
Need on Väike-Maarja valla uued ettevõtted
Hetkel kuum
Firmal vanust kõigest aasta ja tarbijate kaebusi juba enam kui 50
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele