Kuidas on vene keele pealetung mõjutanud igapäevaelu, kirjutab Lääne-Virumaa uudiste ajakirjanik Rahel Lepp.
- Kui tahad osta autot eesti keeles, siis ei pruugi see Eestis kahjuks alati õnnestuda. Foto: Raul Mee
Kui vaimustus Ukrainast saabuvate sõjapõgenike ja nende abistamise osas raugemise märke näitas, hakkas siit-sealt kostuma arvamusi, et vene keelt kuuleb kohati rohkem kui eesti keelt, kuigi oli ju lubatud, et kõik tulijad tahavad kiiresti eesti keele ära õppida. Antagu siinkohal andeks, kui mõni nuriseja ei tee kõrvaga vahet vene ja ukraina keelel, ka mina ei tee. Ja siinkohal ei omagi see tähtsust, sest eesti keel pole ju neist kumbki.
Seotud lood
Hiljuti juhtus minuga kaks sündmust, õigemini väikest olukorda, mis peas kokku sulasid ja ühe veendumuse tekitasid, kirjutab ajakirjanik Rahel Lepp.
Omavalitsused otsivad praegu pingsalt lahendusi sõjapõgenike lastele lasteaiakohtade tagamiseks, et lasteaiakoha järjekorrad ei pikeneks. Maakonna omavalitsustes on olukord erinev.
Rakvere vallavanem kohtus eile oma valda saabunud Ukraina sõjapõgenikega, et vahetult kuulata, kuidas neil läheb. Põgenikud on sujuvalt kohanenud ja soovivad õppida eesti keelt, kuid jätkata oma kultuuri traditsioonidega.
Täpset arvu, kui palju Ukraina põgenikke Lääne-Virumaal elab, ei tea keegi. Küll aga võimaldab Töötukassa statistika teha põgusa ülevaate olukorrast tööturul.
Selveri populaarne 63+ vanuses klientidele mõeldud sooduskampaania "Kuldne Kolmapäev" on ettevõtte üks edukamaid kampaaniaid, mis laienes nüüd ka e-Selverisse ning tänavustele pensionipäevadele.