Keskerakonna eestlastest tippoliitikute parteist lahkumine ei taba mitte ainult allesjäänud keskerakondlasi, vaid tekitab palju küsimusi ka venekeelsele valijaskonnale, kirjutab Delovõje Vedomosti peatoimetaja Olesja Lagašina.
Delovõje Vedomosti peatoimetaja Olesja Lagašina. Foto: Andras Kralla
Ligi aasta pärast parlamendivalimisi on korduvalt kerkinud küsimus, kas Mihhail Kõlvart võiks saada peaministriks. Praegused sündmused Keskerakonna enda sees näitavad: ei võiks. Isegi erakonna juhiks saamine õnnestus tal liiga kõrge hinna eest.
Keskerakond võib (uuesti) venestumise rajal nüüd auru juurde panna, reformierakonna jaoks läks lugu riigikogus aga veelgi lihtsamaks, kommenteerib Äripäev juhtkirjas keskerakonna mitme tuntud poliitiku otsust parteist lahkuda.
Reedel keskerakonnast lahkunud kuus liiget jätsid endise peaministri Jüri Ratase riigikogu fraktsioonis koosseisus, kus on teda raske ette kujutada edukalt toimetamas, arutati nädala olulisi teemasid kommenteerivas saates "Äripäev eetris".
Rakvere linnapea Triin Vareki ja volikogu keskfraktsiooni liikmete keskerakonnast lahkumise üheks põhjuseks on Lääne-Virumaal viimasel ajal erakonna sees toimunud muutused, mis peavad aitama sillutada teed Andres Jaadlale piirkonna esimeheks tõusmisel.
Tänapäeva töömaailmas kohtuvad kontorites sageli erinevad põlvkonnad: beebibuumerid, X-põlvkond, milleeniumilased ja Z-põlvkond. Igaühel neist on oma ootused, tööharjumused ja suhtumine töökeskkonda. Selline mitmekesisus võib tunduda keeruline, kuid pakub ka väärtuslikku võimalust õppida ja kohaneda erinevate lähenemistega.