Veretöö tagajärg: Putini käpardlikkus üksnes innustab terroriste

“Hoiatuse eesmärk on ähvardada ja destabiliseerida meie ühiskonda,” ütles Vene režiimi juht Vladimir Putin möödunud nädalal keskel. USA oli hoiatanud oma Venemaale jäänud kodanikke: püsige kodus, terror ähvardab.

Kolm päeva pärast Putini märkust sai nelja džihadisti veretöös surma ligi 140 ja viga veel mitusada venelast. Riigipea istus nelja seina vahel ja oli vait. Ööpäev hiljem ütles ta, et süüdi on Ukraina.

Ehkki kohe rünnaku ajal levisid kulutulena konspiratiivsed hüpoteesid, nagu võiks Kreml ise veretöö taga olla — et sellega mobilisatsiooni õigustada —, paljastas terror midagi palju põhimõttelisemat: Venemaa pole kaugeltki nii tugev ja ühtne, kui Putin tahaks maailmale näidata.

Džihadistide veretöö Mosvka äärelinnas. Kesk-Aasia džihadistid korraldasid reede õhtul terrorirünnaku, mille sarnast pole pealinna venelased tundnud Putini esimesest ametiajast saati. Võimud andsid kohtu alla neli tadžikki, kellelt piinati välja ka tunnistused. Ja ehkki Putin lõpuks möönis, et rünnaku korraldasid radikaalsed islamistid, ei jäta ta jonni ja pressib endiselt, et lõppeks on ikkagi Ukraina süüdi. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi nimetas Kremli asjapulkasid kõntsaks.