Eestis ei pruugi olla õige aeg energiainvesteeringute tegemiseks. Lisaks: kas eestlastest peaksid saama eurooplased ja uussisserändajatest eestlased?
- Lisaks päikesele ja tuulele on tarvis ka juhitavaid võimsusi. Foto: Andras Kralla
“Kui me kerime aega 5–10 aastat tagasi, siis meil oli väga odav elekter – väga suur osa sellest tuli Venemaalt. Sellises olukorras ei olegi võimalik ühtki investeeringut teha,” ütles
“Äripäeva arvamusliidri” saates energeetikaekspert Einari Kisel.
Arvestades, kui keeruline on energeetikas seis praegu, siis kas see oli kaotatud kümnend? Võib-olla, aga nagu Kisel selgitas, oli see tarbijale kuldne aeg. Nüüd tuleb rajada tuuleparke maale ja merele, päikeseparke, aga ka juhitavaid võimsusi, millega vajadusel auke täita. Olukorras, kus laenuraha on kallis, võib sellega aga lukku panna ka kõrge energia hinna.
Kuid Kiseli sõnul on üks lahendus siiski veel: Rootsist tuleb leida mõttekaaslased, kellega kahasse ehitada riike ühendav merekaabel.
“Kui küsida seda võrguettevõtte käest, siis neil huvi muidugi väga suur poleks,” tõdes Kisel. Kuid ta teab, kes võiks olla huvitatud.
Saates tuleb Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi Vivian Loonelaga juttu sellest, kuidas teha nõnda, et suve alguse Euroopa valimistel ka päriselt Euroopa asjadest räägitakse. Sest viimased aastad on näidanud: kriiside lahendus peitub ühises tegevuses.
Ning Brett Lemsalu, kes on juhtinud Wise’is personalivaldkonda, annab praktiku hinnangu Marju Lauristini ja Kantar Emori esitletud lõimumisuuringule, kus on eraldi peatükk uussisserändajate kohta.
“Äripäeva arvamusliidri” tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.
Äripäeva arvamusliider: kust tuleb elekter, kui tuul ei puhu ega päike paista? Lahendus on olemas
Seotud lood
Eestlased ostavad väliskapitalilt järjepanu ettevõtteid välja, aga mis on selle taga? Lisaks: kas Jüri Mõisal oli õigus ja mil määral kõlab maailmas Ida-Euroopa hääl?
Aga neil, kes on end spartalikult kurjuse vastu karastanud, on parimad eeldused rahu hoidmiseks. Lisaks: kuidas murda Venemaad ja mis tähtsus on päriselt 24. veebruaril?
Saates “Äripäeva arvamusliider” oli sel nädlalal fookuses kolm suurt teemat: Eesti 200 ja Nortali suhe, lõhe majandusstatistika ja reaalse elu vahel ning TikToki salakavalad plaanid.
Erinevalt peaministrist ei arva Eesti töösturid, et majanduse kehv seis vingumise taha jääb. Ja asjatundja ütleb, et Venemaast pole ka midagi head oodata.
Selveri populaarne 63+ vanuses klientidele mõeldud sooduskampaania "Kuldne Kolmapäev" on ettevõtte üks edukamaid kampaaniaid, mis laienes nüüd ka e-Selverisse ning tänavustele pensionipäevadele.