Riik toetab maaomanikke, kes aitavad tuuleenergial areneda
Sõna- ja otsustusõigus selle üle, kas tuuleparki piirkonda üldse rajada saab, on alati omavalitsusel ja maaomanikul, kirjutab kliimaministeeriumi kohalike omavalitsuste nõunik Rene Reisner.
Kliimaministeeriumi kohalike omavalitsuste nõunik Rene Reisner Foto: Erakogu
Eesti on seadnud endale eesmärgi toota 2030. aastast taastuvelektrit vähemalt samas koguses riigi tarbimisega. Seetõttu näeme üle riigi kerkimas tuulikuid, aga ka päikeseparke. Tuulikud on meie maale laialdasemalt levima hakanud viimase kümne aastaga – ehkki esimesed tuulikud kerkisid Lääne-Virumaale Viru-Nigulasse juba 2007. aastal – ja seetõttu on mõistetav, et nende rajamisega seonduv inimestes küsimusi tekitab.
Pärast seda kui Vinni vallavolikogu kehtestas valla üldplaneeringu, on hakatud riburada esitama taotlusi detailplaneeringute algatamiseks perspektiivsetel tuulealadel.
Vinni vallavolikogu kehtestas eelmisel nädalal valla üldplaneeringu, milles on määratud ka alad, mis on sobilikud tuuleparkide rajamiseks. Kohe algas ka avalduste laekumine tuuleparkide planeeringute algatamiseks.
Tuulepargi rajamiseks võimalusi uuriv Kadrina valla esindus käis Saarde vallas uudistamas, kuidas läks planeerimisprotsess, kuidas tuulikud püstitati, mis tingimused selleks loodi ning kuidas on kogukond pargi vastuvõtnud.
Kuigi Viru-Nigula vallas on valmimas üldplaneering, mis käsitleb muuhulgas ka tuuleenergeetikaga seotud küsimusi, esitas osaühing Utilitas Wind vallavalitsusele taotluse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu algatamiseks tuulepargi ja tuulepargi toimimiseks vajaliku taristu rajamise eesmärgil.
Tänapäeva töömaailmas kohtuvad kontorites sageli erinevad põlvkonnad: beebibuumerid, X-põlvkond, milleeniumilased ja Z-põlvkond. Igaühel neist on oma ootused, tööharjumused ja suhtumine töökeskkonda. Selline mitmekesisus võib tunduda keeruline, kuid pakub ka väärtuslikku võimalust õppida ja kohaneda erinevate lähenemistega.