Ei 2 ega 3, vaid 5 protsenti on meie uus põrand. Selleks oli tarvis Donald Trumpi – Martin Heremist ja Kusti Salmist ei piisanud –, et Eesti võtaks sihiks kaitsekulutuse määra, mis moodustab kahekümnendiku meie sisemajanduse kogutoodangust. Reaaleurodes on seda veidi üle 2 miljardi ehk 600 miljonit rohkem kui praegu.
Veel jõulisemalt on selle sihi sõnastanud leedukad, kes lubavad midagi 5-6 protsendi vahel, mis on ülemisel piiril reaaleurodes kuskil 4,7 miljardit. Ka leedukad tahavad oma diviisi välja ehitada ja juba uue kümnendi alguseks saada selle koosseisu omaenda Leopardi tankid.
Kust see raha kõik võetakse? Leedu president Gitanas Nausėda arvab, et kas laenu või kärbetega, sest maksu nad ei tõsta. Tema peaminister Gintautas Paluckas arvab, et kui Euroopa Komisjon leidis COVIDi jaoks triljoni, küllap leitaks seda ka kaitsele, mistõttu on pilgud Brüsselil. Sama leiab Kristen Michal.
Nädalavahetus tõi taas ühe Läänemere sidekaabli läbilõikamise, mistõttu ohuhinnang on meil kõigil üpris ühtne. Tundub aga, et summad on muutunud sedavõrd suureks, et esimesest surmahirmust jagu saanud eestlased-lätlased-leedulased, rääkimata lääneeurooplastest, hakkavad veel selle raha üle kõvasti jagelema. Olgu omavahel või Brüsseliga. Kuid tegelikult on mure veel tõsisem, kui paistab. Sellest juba allpool.
“Globaalne briifing” on Indrek Lepiku uudiskiri, mida saab endale tasuta postkasti tellida aadressilt www.aripaev.ee/uudiskirjad
Järjekordne sabotaaž Läänemeres. Nädalavahetusel katkes Gotlandi lähistel sidekaabel Rootsi ja Läti vahel, misjärel arestisid Rootsi võimud kaubalaeva Vezhen, mis katkemise ajal üle kaabli sõitis. Tõenäoliselt lõhkus kaabli Malta lipu all seilava kaubalaeva ankur. Ehkki ametlikult opereerib laeva Bulgaaria ettevõte, kirjutas Helsingin Sanomat, et tegelikult kuulub alus liisingufirma kaudu Hiinale. Ettevõtte juhi sõnul võis olla tegu ilmast tingitud õnnetusega, Läänemere riikide esidiplomaadid ütlevad aga, et ei usu enam juhustesse.
Vene sõjaväelaev luusis Suurbritannia lähistel. Vene luurelaev Jantar ulpis möödunud nädalal taas Briti saarte lähedal, peatudes britte Mandri-Euroopaga ühendavate kaablite kohal. Briti kaitseminister John Healy rõhutas kolmapäeval parlamendi ees kõneledes, et end pole mõtet petta: laev kaardistab merealust taristut. Jantar luusis piirkonnas ka novembris, kui tiirutas Euroopat USAga ühendavate sidekaablite ümber.
Seotud lood
Ametisse vannutatud Donald Trump tahab oma valitsuskabineti lähinädalatel paika saada. Praegu on portfell käes ühelainsal mehel, kirjutab Äripäeva välisuudiste toimetaja Indrek Lepik nädala ülevaates “Globaalne briifing”.
Määramatust tuleviku suhtes pole olnud ammu nii palju kui 2025. aasta eel. Suur osa sellest tulevikust sõltub kolmest mehest, kirjutab Äripäeva välisuudiste toimetaja Indrek Lepik.
Seitse suurt protsessi, mis muutsid maailma: võtame 2024. aasta kokku tõdemusega, et maailm on nüüd tõepoolest teistsugune.
Globaalne briifing
Põhjakorealased sõdivad Ukraina vastu, Vene naftatankerid purunesid Mustas meres ja Iisrael ampsas tüki Süüriast need on Äripäeva välisuudiste toimetaja Indrek Lepiku fookusteemad värskes nädala ülevaates.
- aripaev.ee
- ST
Varahaldur ja majandusekspert Peeter Koppel leiab, et praegune majanduskeskkond on suhteliselt kesine, kuid me pole selles lõpuni ise süüdi.
Enimloetud
1
5
Lisatud info ka teiste jaekettide palkade kohta
6
Kui palju maksab rätsepa tehtav ülikond?
Viimased uudised
Balti riigid ühendavad end lahti Venemaa elektrivõrgust
Lisatud info ka teiste jaekettide palkade kohta
Hetkel kuum
Lisatud info ka teiste jaekettide palkade kohta
Kui palju maksab rätsepa tehtav ülikond?
- aripaev.ee
- ST
Kuula ka podcasti haridusest ja tööturust
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele