Kuni viimase hetkeni polnud selge, kas Mehhiko ja Kanada vastu nüüd tulid tollid või mitte. Lõpuks siiski mitte, ehkki esialgu on vaherahu kõigest märtsini. Ent tollid, mis jäid kehtestamata naabritele, sai kaela Hiina.
Paradoksaalselt on selle kõige juures üha suurem mure, et USA ja Hiina jagavad omavahel maailma ära. Et diilimees Trump, kes rahvusvahelisest koostööst suurt midagi ei pea, loob Xi Jinpingiga tahtlikult või tahtmata kahepooluselise globaalse režiimi — läänepoolkera ameeriklastele, idapoolkera hiinlastele.
Juba praegu tuuritab välisminister Marco Rubio mööda Ameerika mandrit — pühapäeval oli ta Panamas, mille kanali lubas Trump ameeriklastele tagasi võtta —, samal ajal kui Hiina esitab veelgi jõulisemalt oma territoriaalseid nõudmisi Ida-Aasias.
Ehkki Hiinal pole naabrite seas liitlasi, üksnes sõltlased nagu Põhja-Korea või Kambodža, teevad piirkonna väiksemad riigid lõpuks pragmaatilise valiku. Nagu ütles hiljuti Singapuri mõjukas erudiplomaat Bilahari Kausikan: kui Washington sunnib Ida- ja Kagu-Aasia väikeriike sõtta, valivad nad rahu ehk kooseksisteerimise Hiinaga, olgu Peking nii jõuline kui tahes.
Mis rolli mängib selles kõiges Euroopa, arutasid valitsusjuhid esmaspäeval Brüsselis. Ja nagu allpool lähemalt saab lugeda, ka kaubandussõda, mille Wall Street Journal ristis ajaloo idiootseimaks, kogub alles hoogu.
“Globaalne briifing” on Indrek Lepiku uudiskiri, mida saab endale tasuta postkasti tellida aadressilt www.aripaev.ee/uudiskirjad
Euroopa kogunes mitteametlikule tippkohtumisele. Euroopa Liidu valitsusjuhid olid esmaspäeval koos Brüsselis, et lahendada akuutseid julgeolekuprobleeme — või vähemasti nende üle mõtteid vahetada.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen lahkus koosistumiselt tõdemusega, et euroliit peab järgmise kümne aastaga suunama kaitsesse pool triljonit eurot. Olgu selleks ühislaen, mida ei toeta sisuliselt keegi, fiskaalreeglite lõdvendamine, mille järgimisega ei saa liikmesriigid praegu niikuinii hakkama, või luba Euroopa Investeerimispangal sõjapidamist rahastada, mille perspektiivi on vähemasti Äripäevale pangast üsna ühemõtteliselt välistatud.
Seotud lood
Vene laevad luuravad Suurbritannia lähedal, Saksamaa kuulutab Schengenile lõppu ning Hiina ekspordimootor lükkas sisse kuuenda käigu, kirjutab Äripäeva välisuudiste toimetaja Indrek Lepik iganädalases välisuudiste ülevaates “Globaalne briifing”.
Ametisse vannutatud Donald Trump tahab oma valitsuskabineti lähinädalatel paika saada. Praegu on portfell käes ühelainsal mehel, kirjutab Äripäeva välisuudiste toimetaja Indrek Lepik nädala ülevaates “Globaalne briifing”.
Määramatust tuleviku suhtes pole olnud ammu nii palju kui 2025. aasta eel. Suur osa sellest tulevikust sõltub kolmest mehest, kirjutab Äripäeva välisuudiste toimetaja Indrek Lepik.
Seitse suurt protsessi, mis muutsid maailma: võtame 2024. aasta kokku tõdemusega, et maailm on nüüd tõepoolest teistsugune.
- aripaev.ee
- ST
Kuula ka podcasti haridusest ja tööturust
Haridus on pikaajaline ja strateegiline investeering, millel on märkimisväärne mõju ühiskonna arengule, ettevõtluskeskkonnale ja inimeste elukvaliteedile.„Haridus ei ole kõikvõimas, kuid see on üks valdkondadest, kus saab inimesi kõige paremini aidata," ütleb Heldur Meerits, selgitades oma pühendumust haridusprojektidesse.
Enimloetud
4
Marti Kuusik: Halliku väited ei pea paika
Viimased uudised
Hetkel kuum
Marti Kuusik: Halliku väited ei pea paika
- aripaev.ee
- ST
Kuula ka podcasti haridusest ja tööturust
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele