Kristen Michali pöördumine: meie energiaplaan tuulest tuumani
Uued tehnoloogiad ning tootmised annavad paremad võimalused, vanade lappimine pole enam valik, kirjutab peaminister Kristen Michal (Reformierakond) erakonnakaaslastele saadetud kirjas.
Kristen Michal esitles energiaplaani erakonnakaaslastele Tartus Reformierakonna volikogul.
Foto: Erakogu
Eesti on väike riik, millel on piiratud sisetarbimine, seega on rikkuse kasvatamisel eksporditurg väga oluline. Uute investeeringute jaoks on vaja rohkem puhast ja elektri hinda alandavaid energiatootmisi — vastasel korral on majanduse kasvul piir ees. Vanaviisi jätkates meie ekspordivõime kahaneks ning konkurentsivõime Euroopas väheneks.
Rakvere linna elutähtsate teenuste osutajad AS Rakvere Vesi ja AS Rakvere Soojus suudavad oma klientidele teenuse tagada ka elektrikatkestuse korral vähemalt 72 tundi.
Valitsuse seatud eesmärk toota aastal 2030 samapalju taastuvelektrit kui Eestis tarbitakse jätab küsimuse, et kui palju me siis energiat tarbima hakkame. Mõned aspektid mõjutavad Eesti elektri koguhinda aga tunduvalt rohkem kui maksumäärad või tootjatele makstavad toetused, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli energiapoliitikate professor Einari Kisel.
Nädala pärast toimub kaua oodatud desünkroniseerimine. Kliimaminister lubab, et varustuskindlus on tagatud, ent tööandjate sõnul on see vaid pool rehkendusest.
8-9. veebruaril toimuv Balti elektrisüsteemi sünkroniseerimine Mandri-Euroopa võrkudega on tarbijate jaoks nädalavahetus nagu iga teine, kirjutab kliimaministeeriumi energeetika asekantsler Jaanus Uiga.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.