Tõnu Pekk: pensionimüük kaubanduskeskustes on kogujatele kahjulik
Pikas plaanis pole agressiivne müük finantstoodete pakkumiseks edukas strateegia ning LHV otsus lõpetada kaubanduskeskustes pensionifondide müüjate kasutamine on märk laiemast muutusest, kirjutab Tuleva juhatuse liige Tõnu Pekk.
“Agressiivne välimüük on minu meelest kogujatele kahjulik, sest tõstab paratamatult kulusid. Lõpuks maksavad need kulud kogujad ise kinni,” kirjutab Tuleva juhatuse liige Tõnu Pekk. Foto: Erakogu
LHV teatas, et lõpetab kaubanduskeskustes pensionifondide müügi. Pealetükkivad müügimehed võivad meeldida või mitte, aga milline võis olla nende mõju? Minu arvates oli kasu pangale kaheldav ning kogujatele kahjulik.
Koguja maksab kinni
Esiteks on välimüük väga kulukas. Iga ületoodud koguja eest makstakse mõnikümmend, kui mitte isegi mõnisada eurot. Minu hinnangul kulutas LHV pensionifondide välimüügile aastate peale kokku ligi 30 miljonit eurot.
Pensionifondide kulusid ei kanna aga mitte keegi teine kui kogujad, makstes pangale valitsemistasu. Mida rohkem kulutab fondivalitseja turundusele, reklaamile, välimüügile või müügimeeste armee palgal hoidmisele, seda suuremad peavad olema ka fondi tasud.
Näiteks aastal 2023 olid LHV Varahalduse AS kulud umbes 6,9 miljonit eurot, Tuleva omad aga 1,6 miljonit eurot. See peegeldus ka tasudes – LHV valitsemistasud on suurema varade mahu juures enam kui kaks korda kõrgemad kui Tuleva omad.
LHV otsus lõpetada pensionifondide müük kaubanduskeskustes haukab Lindomare müügiagentuuri töölaualt suure ampsu. Kuigi ettevõtte juht LHV kriitikaga ei nõustu, arvab ta, et ühel hetkel reguleeritakse selline müük niikuinii võimatuks.
LHV laitis kaubanduskeskustes pensionifondide müümise maha ja lõpetas sellisel viisil klientide otsimise, kuid näiteks Elisa ja Luminor jätkavad, sest näevad müügivõtte juures eeliseid.
Miks on hakanud uudiskünnist ületama teema, et vanemaealised tarvitavad alkoholi ja uimasteid, harrastavad juhuseksi ja pidutsevad, kirjutab Tallinna Ülikooli sotsiaalgerontoloogia lektor Tiina Tambaum Äripäeva essees.
Tänapäeva töömaailmas kohtuvad kontorites sageli erinevad põlvkonnad: beebibuumerid, X-põlvkond, milleeniumilased ja Z-põlvkond. Igaühel neist on oma ootused, tööharjumused ja suhtumine töökeskkonda. Selline mitmekesisus võib tunduda keeruline, kuid pakub ka väärtuslikku võimalust õppida ja kohaneda erinevate lähenemistega.