Millise korteri saab Lääne-Virumaal keskmise palga eest?

Loomulikult leiaks ka kallima korteri, kuid 50 000eurone ülempiir tuleb sellest kui palju pangad annaksid keskmist kuupalka teenivale inimesele laenu. Statistikaameti andmeil on Lääne-Virumaa keskmine brutopalk 1233 eurot kuus, mis tähendab, et n-ö puhtalt kätte tuleb 1047 eurot. Pankade kodulaenukalkulaatorid lubaks sellise sissetulekuga inimesele maksimaalseks laenuks ligikaudu 52 000 eurot. Aga seda muidugi juhul, kui inimesel pole ühtegi teist laenukohustust, kehtivat autoliisingut või muid kodulaenu saamist segavaid tegureid.

„Laenu väljastamiseks analüüsib pank mitut tahku: laenusoovija sissetulek, senine kohustuste täitmise korrektsus, tagatis ja selle seisukord, omafinantseering jne.,“ selgitab Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma. Inimese laenuvõimekuse hindamisel võetakse Pärgma sõnul ennekõike arvesse just igakuist sissetulekut ja väljaminekuid, mis aitab mõista, kuidas võiks laen mõjutada inimese rahalist tasakaalu ja kas mõni muu regulaarne makse võiks muutuda koormaks. „Laenumakseteks võib kuluda kuni 50 protsenti inimese kuu sissetulekust, kuigi keskmise sissetuleku juures on mõistlik mitte ületada 30 protsenti.“

Oleme optimistid ja võtame Lääne-Virumaa korterite turu ülevaatamisel aluseks inimese, kellel pole teisi kehtivaid laene ning kes on seniseid arveid tasunud korrektselt, pole kunagi võtnud SMS-laenu ega käinud kasiinos hasartmänge mängimas. Ja laenu ülempiiriks seame, niisiis, ümmargused 50 000 eurot. Millise korteri sellisel juhul saaks?

Alustame kallimast otsast. Mõistagi küsitakse Lääne-Virumaal korterite eest kõige kõrgemat hinda Rakveres. Meie eelarvesse mahub 30 pakkumist, millest valdava osa moodustavad ühe- või kahetoalised korterid. Kel rohkem ruumi vaja, peab kas olema väga leplik või kolima mõnda teise linna, sest 50 000 euro eest pakutakse praegu vaid ühte kolmetoalist- ja ühte neljatoalist korterit. Mõlemad vajavad mõistagi remonti, mis tähendab tegelikult seda, et 50 000 eurose hinnapiiriga poleks mõtet neid osta, sest tulevase kodu korda tegemiseks tuleks kulutada selline summa, mis ajaks eelarve lõhki.

Osavate kätega inimest vajaksid ka Rakvere odavaimad korterid. Kuulutusteportaalis KV.ee pakutakse Rakveres kõige soodsamat korterit 21 500 euroga. Selle raha eest saab kaks tuba, puumaja ja ahjukütte. Keskküttega korteri eest tuleb maksta vähemalt 29 000 eurot. Aga sellelgi juhul ei maksa erilist luksust oodata, sest korter asuks äärelinna paneelmajas, mil vanust nii pool sajandit. Suurem valik keskküttega kortereid algab 40 000 euro juurest.

Aga kas keskmise palga teenija Rakveres hea korteri ka leiaks? Leiaks küll. Näiteks Kreutzwaldi tänaval müüakse äsja renoveeritud kahetoalist korterit hinnaga 52 000 eurot. Elupinda saaks 47 m², aga kogu laenuvõimekus oleks ka selle ostuga ammendatud.

Väiksemates linnades on hinnad madalamad ning seetõttu võib keskmise palga saaja leida seal ka suurema elamispinna. Kusjuures müüdavate korterite valik ei pruugi alati olla kehvem. Näiteks Tapal on müügil 31 korterit, mis oma hinnalt mahuks kenasti siinsesse eelarvesse.

Kes tunneb kätes rammu korteri renoveerimiseks ning ei taha eluaseme ostmisele palju raha kulutada, leiab soodsaima pakkumise suisa 5500 euro eest. Aga siis käib jutt ka ühetoalisest korterist, mis vajab kapitaalset remonti. Aga nagu öeldakse, katus on ikkagi pea kohal. Keskmises seisukorras ühetoaline korter maksab tapal vähemalt 10 000 eurot, keskmise seisukorras kahetoalise eest küsitakse vähemalt 16 990 eurot.

Võrreldes Rakverega on kolmetoaliste korterite valik märksa parem. Praegu on müügil kuus kolmetoalist korterit ja nende kõrval ka üks neljatoaline. Hinnad jäävad 25 000 – 26 000 euro lähistele, ehk keskmist palka teenival inimesel võiks jääda raha üle ka selleks, et oma uude korterisse korralik mööbel osta. Kusjuures suuremate korterite puhul ei pea piirduma äärelinnaga. 26 000 euro eest leiab ka väga heas korras kesklinna korteri.

Paistab, et Rakverest paar-kolmkümmend kilomeetrit eemal on korterite hinnad enam-vähem samas klassis. Näiteks Kundas, kus veel aasta-paar tagasi võis elamiskõlbliku korteri osta 6000-7000 euro eest, pakutakse praegu elamispindu praktiliselt sama hinnaga kui Tapalgi.

Artikli kirjutamise ajal oli müügis 17 korterit. Odavaima ühetoalise eest küsitakse 6300 eurot. Pole vist vaja lisada, et see korter vajab remonti. Keskmises seisus kahetoalise korteri hind on aga veidi üle 10 000 euro.

Suhteliselt hea seis on suuremate korterite valikus. Kolmetoelisi kortereid on praegu müügil neli (hind vähemalt 18 000 eurot) ja neljatoalisi kolm tükki. Hiljuti renoveeritud neljatoalise korteri eest küsitakse näiteks 25 000 eurot ning asukoha poolest sobiks see hästi ka noorele perele, sest kohe kortermaja kõrval asub lasteaed ning viie-kuueminutilise jalutuskäigu kaugusele jääb ka Kunda Gümnaasium.

Tavapärased lisakulud on notaritasu ja riigilõiv ning laenu võttes ka lepingutasu. Tehingukulude ligilähedase suuruse saab teada notarilt enne tehingut, kuid ümmarguselt võiks arvestada vähemalt 2000 euroga.

Oluliselt suuremaks väljaminekuks saab aga olema uue elamispinna sisustamine ehk mööbli ja kodutehnika soetamine. Põhiliselt käivad sellised kulutused kaasas uusvara soetamisega, kuna paljude vanemate korteritega tuleb näiteks köögimööbel, mõnikord ka kogu sisustus, kaasa. Kui uusvara asub pere senisest elukohast kaugemal, võivad muutuda ka transpordikulud.

Loomulikult ei saa kodulaenu puhul mööda vaadata ka omafinantseeringust, mis sõltuvalt pangast, ostetavast korterist ja mitmest muust tegurist jääb reeglina vahemikku 10-15 protsenti. Näiteks 30 000 eurot maksva korteri puhul on omafinantseeringu suuruseks seega 3000-4500 eurot. Kui korter laenu eest ostetud, tuleb see ka kindlustada.