Virumaa vaatamisväärsused: kus saab nautida kaunist vaadet, veekogusid ja meteoriidikraatrit

Pandivere kõrgustiku kõrgeima punkti – Emumäe - vaatetorn asub Väike-Maarja vallas Emumäe külas. Juba enne sihtpunkti saabumist on näha looklevat maad, mis Eesti eripaigus kuigi tavaline nähtus ei ole.

Emumäe vaatetorni kõrguseks on 21,5m ning selle keerdtrepp võib jala värisema panna paljudel kõrgust kartvatel inimestel. Vaatetornil on kaks platvormi, üks veidi madalamal kui teine ning selge ilmaga võib sellest tornist näha koguni 20-30km kaugusele. Vaatetorn on hea koht, et nautida koos pere või sõpradega Lääne-Virumaa kaunist loodust.

Ent vaatetorn ei ole ainuke, mis Emumäe eriliseks ja ilusaks paigaks teeb. Teerajal, mis tornini viib, on mõlemal pool väga meisterlikult valmistatud puust kujud, mis sümboliseerivad erinevaid külasid, klubisid, aga ka jahiseltsi, laulukoori ja kohalikku kogudust. Peale puukujude on Emumäe vaatetorni kõrval ka kaks madalseiklusrada – väiksematele ja suurematele. Sealne seiklemine on täielikult omal vastutusel, sest kedagi, kes kõrval juhendaks või rakmeid kinnitaks ei ole.

Lisaks kahele seiklusrajale on seal ka Päikesetõusu- ja Kännuonn, milleni viivad korralikud teerajad, mille ümber on soojal ajal kuulda erinevaid laululinde. Ei puudu ka pikniku- ja grillimiskohad.

Äntu Sinijärv paikneb Äntu maastikukaitsealal Väike-Maarja vallas. Tegu on Eesti kõige selgema veega järvega, mille suure läbipaistvuse tagavad võimsad allikad.

Sinijärveni viiva tee kõrval on korralik telkimisplats, kus on lõkkeala, istumiskohad ja püstkoda, et mõnusalt aega veeta.

Äntu Sinijärv on üks suurimaid Äntu järvede nimistusse kuuluvaid järvi, Valgejärve ja Vahejärve kõrval. Kõikide järvedega (kokku seitse) saab tutvust teha, kui läbida umbes 10km pikkune õpperadarada, mida tähistavad erinevad suunaviidad ja infotahvlid.

Teadaolevaid meteoriidikraatreid on Eestis kokku seitse. Ka Lääne-Virumaal on selle huvitava loodusnähtuse jälg Simuna aleviku lähistel olemas.

1. juuni 1937 on läinud Eesti ajalukku erakordselt suure ja heleda meteoori ülelennu ning meteoriidikraatri tekke poolest. Geoloogid on arvamusel, et 8,5m läbimõõduga kraatri kujundas umbes ämbrisuurune metallikamakas. Kraater on üks vähestest meteoriidikraatritest maailmas, mille tekke tunnistajateks võinuks olla inimene.

Tänapäeval viib sinna metsatuka lähedal asuv künklik teerada, mida mööda on mugavam sammuda kui autoga sõita. Esimese lagedama alani jõudes võib arusaamatuks jääda, kuhu poole peab keerama, sest heina ja puid on seal väga palju ja kraatri asukoht ei pruugi välja paista. Seega, jõudes esimese lagedama alani (kus lisaks otse liikumisele saab keerata ka paremale ja vasakule), jääb kraater vasakule poole ning seda tähistab silt ja infotahvel.

Tudusoo looduskaitseala asub Vinni vallas ning ka selleni viivad teed on looklevad ja käänulised. Looduskaitseala pindalaks on 4723,6 ha.

Looduskaitsealal asub Tudu soostik, mis koosneb neljast erinevast soost: Punasoo, Järvesoo, Luussaare ja Rasivere. Looduskaitsealal asuvad sood ja matkarajad on ideaalsed kohad selleks, et teha korralik ratta- või jalgsimatk ilusa looduse seltsis. See on täpselt selline koht, kus saab rahulikult kulgeda. Tudusoo looduskaitseala on märgistatud siltide ja erinevate RMK suunaviitadega.

Sealsetel matkaradadel matkates ei jää kevadeti märkamata metsaalused, mis paksult ülaseid ja sinililli täis. Suve lõpus ja sügisel saab Tudusoo looduskaitsealalt ka marju (nt pohl) korjamas käia. Lisaks taimedele võib sealsetel aladel näha väikseid veesilmasid ja kobraste poolt näritud puid.

Selja jõgi (ka Selgejõgi, Karepa jõgi, Rutja jõgi) saab alguse Pandivere kõrgustikult Hulja alevikust ning suubub Soome lahte. Jõe pikkus on 44km. Selja jõgi läbib oma lisaharudega nii Rakvere linna (Soolikaoja), Haljalat (Haljala oja), Sõmerut (Sõmeru jõgi), aga ka Arknat ja Veltsi küla (Veltsi oja).

Tegu on väga ilusa jõega, millel kõrged kaldad. Selja jõgi on olnud paljude loomeinimeste meelispaik inspiratsiooni ammutamisel (Valli Lember Bogatkina, Richard Sagrits, Endel Taniloo, kes kõik sündinud ja/või elanud Karepal ). Praegugi leiab imelisi vaateid mööda jõekallast matkates. Sügisel saab jões näha kudema tulnud lõhet.