Kuidas end kaitsta kiirgusohu eest

Kiirgus on energia, mis võib pärineda ebastabiilsetest aatomitest, mis läbivad radioaktiivse lagunemise, või seda võivad toota masinad. Kiirgus liigub oma allikast energialainete või pingestatud osakeste kujul. Kiirgusvorme on erinevaid ning neil on erinevad omadused ja mõju, kirjutas Dr Sergey Saadi veebilehel Virtuaalkliinik.ee.

Mitteioniseerival kiirgusel on piisavalt energiat, et molekulis olevaid aatomeid ümber liigutada või neid vibreerima panna, kuid mitte piisavalt, et eemaldada aatomitelt elektrone. Seda tüüpi kiirguse näideteks on raadiolained, nähtav valgus ja mikrolained.

Ioniseerival kiirgusel on nii palju energiat, et see võib elektrone aatomitest välja lüüa. Seda protsessi nimetatakse ionisatsiooniks. Ioniseeriv kiirgus võib mõjutada elusolendite aatomeid, seega kujutab see terviseriske, kahjustades geene ja DNA-d. Õnneks on meie keha rakud selle kahjustuse parandamisel äärmiselt tõhusad. Kui aga kahjustust õigesti ei parandata, võib rakk surra või lõpuks muutuda vähkkasvajaks.

Ioniseeriva kiirguse tüübid on alfa, beeta, gamma ja röntgenkiirgus. Gammakiirgus on kõige läbitungivam ja seda võib peatada ainult näiteks paksem pliikiht või paks betoonsein.

Ioniseeriv kiirgus pärineb röntgeniseadmetest, kosmosest ja radioaktiivsetest elementidest.

Taustakiirgus, mis pärineb eelkõige looduslikest mineraalidest, on meie ümber kogu aeg. Tuumareaktorid eraldavad väikeses koguses radioaktiivseid elemente, tööstuses ja isegi mõnedes tarbekaupades kasutatavad radioaktiivsed materjalid on samuti väikeses koguses taustkiirguse allikaks.

Kehast võib leida radioaktiivsete ainete jälgi, peamiselt looduslikult esinevat kaaliumi-40. Kaaliumi-40 leidub toidus, pinnases ja vees, mida me tarbime. Õnneks on väga vähe olukordi, kus keskmine inimene puutub kokku fooni ületavate kontrollimatute kiirgusallikatega.

Kokkupuude kiirgusega võib olla väline, kui kiirguse allikas on väljaspool keha, ja sisemine - näiteks juhul, kui radioaktiivne aine satub kehasse söömisel, joomisel, sissehingamisel.

Väga kõrge kiirgustasemega kokkupuude näiteks tuumaplahvatuse lähedal võib põhjustada ägedaid terviseprobleeme nagu nahapõletused, oksendamine ja äge kiirgussündroom ("kiiritustõbi"), mis võivad mõnikord lõppeda surmaga järgmiste päevade või nädalate jooksul. See võib samuti põhjustada pikaajalisi tervisehäireid nagu vähk ja südame-veresoonkonna haigused. Keskkonna kiirgusfoon ei põhjusta vahetuid terviseprobleeme, kuid võib mängida rolli vähkkasvajate tekkimises.

Laste ja loodete rakud jagunevad kiiresti, andes kiirgusele rohkem võimalusi häirida seda protsessi ja kahjustada rakke.

Pidage meeles 3 põhireeglit:

Aeg: saadavat doosi vähendab kokkupuuteaja piiramine või minimeerimine.

Kaugus: nii nagu tulekahjust tulenev soojus väheneb, kui liigute kaugemale, väheneb kiirgusdoos dramaatiliselt, kui suurendate kaugust allikast.

Varjestus: kõige rohkem võivad teid kaitsta plii-, betoontõkked või veebarjäär.

Aeg, kaugus ja varjestus vähendavad kokkupuudet kiirgusega samamoodi, nagu kaitseksid liigse viibimise eest päikese käes.

● viibige pigem hoone või ruumi keskel, eemal ustest ja akendest

● kandke võimalikult paksust kangast riideid, kaitstes kõiki kehaosi

● pühkige katmata kehaosi niiske lapiga

● jooge ainult pudelivett ja sööge ainult toitu, mis ei ole teile teadaolevalt saastunud.

On uuritud ka erinevate toiduainete ja taimede mõju selles kontekstis ja on leitud, et toit võib olla efektiivne radioaktiivkiirguse kahjuliku mõju vähendamises:

● Nõges on kõrgeima klorofülli kontsentratsiooniga ja on suurepärane seleeniallikas - mõlemad kaitsevad rakke radioaktiivsest kahjustusest.

● Männikoore, rohelise tee ja viinamarjaseemne ekstrakt – stimuleerivad glutatioonisüsteemi tööd, mille tulemuseks on nii metallide detoksifitseerimine kui ka vabade radikaalide neutraliseerimine.

● Kurkum – sisaldab kurkumiini, mis on antioksüdant ja põletikuvastane ning võib aidata kaitsta kiirgusest põhjustatud naha kahjustuste eest.

● Ženšenn – võib vähendada kiirgusega kokkupuute kõrvalmõjusid ning aidata kehal stressiga kohaneda, et aidata taastuda.

● Spargel – veel üks suurepärane glutatiooni allikas, mis teadaolevalt aitab kaasa raskmetallide ja muude toksiinide, sealhulgas kiirguse, väljutamisele kehast.

Seleeni sisaldavad toidud nagu Brasiilia pähklid, päevalilleseemned, kala, munad, seened, teraviljad (nisu, oder, pruun riis, kaer) ja sibul aitavad kaitsta DNA-d kiirguse kahjulikust mõjust.

On leitud, et väävlit sisaldavad toidud nagu kala, munad, oad ja herned, kapsas (kõik ristõielised), sibul, küüslauk ja nisuidu kaitsevad keha radioaktiivse kiirgumise eest.

On näidatud, et kõrge pektiini sisaldusega toidud nagu porgand, õunad, pirnid, ploomid, tsitruselised, must- ja punane sõstar aitavad vältida radioaktiivsete ainete omastamist ja soodustavad nende eritumist.

Merevetikad, nagu pruunvetikas ja nori takistavad radioaktiivsete ainete imendumist ja ringlemist meie organismis tänu joodi ja naatriumi alginaadi kõrgele sisaldusele.

Vitamiinid A, C ja E on samuti näidanud efektiivsust kiirgusest tingitud rakkude kahjustuse vähendamises.

Kaaliumjodiid on stabiilse (mitte radioaktiivse) joodi ühend, mis võib aidata blokeerida radioaktiivse joodi imendumist kilpnäärmesse, kaitstes seega seda nääret kiirguskahjustuste eest. Nagu on teada, on kilpnääre radioaktiivse joodi suhtes kõige tundlikum.