Ettenägelikud kartulisõbrad alustasid maaharimisega juba sügisel, kuid kel alles nüüd tärkas soov ise omale mugulaid kasvatada, pole ka veel päris hiljaks jäänud. Allpool on väärt nõuanded kõige-kõige algajamatele maaharijatele.
Paar nädalat peale ülesvõtmist tuleb kartulid sorteerida. Foto: Aare Purk
“Vanarahvas ütleb, et kartuli võib maha panna siis, kui toomingas õitseb või kui suudad kaks minutit palja peega maas olla,” sõnas kartulite kasvataja Aare Purk. Tänapäeva taguotsad ilmselt nii vastupidavad ei ole, seega võib ka lihtsalt vaadata kalendrisse. Kõige varem võib mugulad maha panna 1. maiks. Kes nii kiiresti maad valmis harida ei jõua või soovibki saaki hiljem saada, võib kartuli hiljem mulda panna. Lihtne.
Ärina küla talunik Mati Mere juhib juba firmat Pandivere Kartulikasvatus OÜ ja kasvatab seitset põhisorti kartulit 40 hektaril. Ta on kartulit kasvatanud 30 aastat. Kartuli kasvatamine oli ka tema isa Jaani suur hobi.
Eesti kartulipealinnas Simunas kartulit kasvatav Gustav Põldmaa ei ole kordagi jõudnud mõelda ametist loobumise peale. Tema haritava maa pindala on suurem kui Rakvere linna ja Kadrina aleviku pindala kokku.
Ettevõtja Heiki Hallik soovib Porkuni mõisa vana viinaköögi turgutada uuele elule. Eesmärk on pooleteise aasta pärast alustada kartulipiirituse tootmisega.
Tänapäeva töömaailmas kohtuvad kontorites sageli erinevad põlvkonnad: beebibuumerid, X-põlvkond, milleeniumilased ja Z-põlvkond. Igaühel neist on oma ootused, tööharjumused ja suhtumine töökeskkonda. Selline mitmekesisus võib tunduda keeruline, kuid pakub ka väärtuslikku võimalust õppida ja kohaneda erinevate lähenemistega.