Uneapnoe on sagedaseim uneaegne hingamishäire, mida iseloomustab ülemiste hingamisteede ahenemine või sulgus, korduvad hingamispausid une ajal, millega enamasti kaasneb vere hapniku saturatsiooni langus ja unehäired.

- Uneapnoe võib tekitada perekondlikke probleeme – norskajaga ei soovi keegi ühes toas magada. Foto: Pexels
Üksikud hingamispausid magamise ajal on normipärased, kuid sagedased hingamispausid viitavad uneaegsele hingamishäirele, sh uneapnoele, kirjutab portaal Virtuaalkliinik. Artiklis on ka viide testile, millega saad teha esmase kontrolli, kas sul on uneapnoe.
Uneapnoe põhjused
Peamine uneapnoe põhjus on neelu piirkonnas kudede kokkuvajumisel tekkiv hingamistee ahenemine või sulgus. Ülekaalulistel inimestel esineb uneapnoed sagedamini.
Hingamisseisakute ajal muutub uni pindmiseks ja ärkamine võib toimuda inimese enda teadmata sadu kordi öö jooksul. Hingamistee sulguse ajal organismi hapnikuga ei varustata ja seetõttu tõuseb kompensatoorselt pulsisagedus ja vererõhk.
Pindmise unega ei puhka inimene ennast välja, tema töövõime langeb ja ilmnevad mitmed tervisehädad.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Hea uni on tegusa ja energiarikka päeva alus. Kui aga tekivad unehäired, mis ei lase korralikult magada ja põhjustavad igapäevaelus probleeme ja need ühe kuuga ei möödu, tasub otsida abi.
Kõige sagedasem unehäire kogu maailmas nii lastel kui täiskasvanutel on unepuudus ehk liiga vähene magamine. Ka vaid üks kehvasti magamata öö jätab endast jälje, kirjutab unearst Heisl Vaher.
Ikka ja jälle äratatakse ülesse teema - kas koolipäev peaks algama kell kaheksa või hiljem? Mida arvab unespetsialist?
Rakvere hariduselus on käesoleval aastal toimumas palju muutusi – kaks senist gümnaasiumi jätkavad põhikoolidena ning gümnaasiumihariduse korraldamise võtab Rakvere linnalt üle riik, kes hetkel valmiva riigigümnaasiumi ehituse tellijana kaasaegset koolikeskkonda loob, kirjutab Rakvere abilinnapea Laur Kaljuvee
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.