Mis juhul tasub korteriühistul teha ühisostuleping ehk kortermaja rahval teha nn elektrikolhoos?
Korteriühistud eelistavad sõlmida elektrienergia üksikostulepinguid ühisostulepingutele Artiklis võrreldakse, kuidas üks või teine leping korteriomaniku elektriarve suurust mõjutab ja mis on erijuhud.
Kuue korteriühistu juhatuse liige Anvar Kima. Foto: Liis Treimann
Korteriühistutes, kus on ühisostu leping, on elektri hinnakõvera jälgimine üsna kasutu tegevus. Arve saab küll korteriomanik tarbimise järgi, kuid kilovati hinna määrab see, millal tarbib kogu ühistu, kurtis oma muret Õhtulehes üks korteriomanik.
Elektrienergia universaalteenus ei pruugi olla praeguse seaduse teksti tõttu kõigile mikro- ja väikeettevõtjatele võrdselt kättesaadav, kirjutab Äripäevas advokaadibüroo Rask partner ja vandeadvokaat Ramon Rask.
Ajakirjandusse on jõudnud mitmeid juhtumeid, kus ettevõtted saavad ametiasutuselt märgukirju või ettekirjutusi seoses valvekaamerate kasutamisega. Neid saab kasutada rahuliku südamega ja trahvi kartmata, kui ettevõtjatel on tehtud ära kodutöö, kirjutab advokaadibüroo Triniti vandeadvokaat Maarja Pild.
Alates kevadest nõustavad maakondlikud arenduskeskused (MAK) üle Eesti korteriühistuid tasuta erinevate KredExi toetuste, laenu ja käenduse teemal ning Lääne-Viru maakonnas on seda võimalust viimastel kuudel kasutanud 32 ühistut.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.