Ma pole eales varem nii palju raha kaotanud

Et oma kaotusele mingi kontekst anda, siis see on 4,6 keskmist brutopalka teeniva inimese aastateenistus! Protsentides kaotasin ma läinud aastal 16,7%. Ka selle poolest oli tegu vaieldamatult kõige suurema katastroofiga minu portfellile. See on tegevusajaloo jooksul alles kolmas kord, kui lõpetan aasta miinuses, senine "rekord" oli kaotada 2009. aasta detsembri lõpuks 11,92%.

Minu aastase tootluse eesmärk on 12%, seda küll plussmärgiga. Õnneks või kahjuks oli juba üsna pikalt ette näha, et 2022. aasta tuleb negatiivne, ja ilmselt oli vähe neid, kes aastaga kasumisse jäid, kuigi häid võimalusi leidus kindlasti ka kukkuval turul.

Teisalt on minu eesmärgiks edestada indekseid. Kuid kui ma võrdlen oma tulemust suuremate indeksitega, ka siis ei ole 2022. aasta minu eesmärke kõige paremini toitnud. S&P 500 indeks langes mullu eurodesse arvestatuna veidi üle 14%, Dow Jonesi tööstuskeskmine natuke alla 4% ja Nasdaqi liitindeks väikese lohutusena 29%. Ka võrdlus Tallinna börsiga ei aita mind kuidagi, sealne kukkumine oli 11,71%.

Kuna ma olen tugevalt investeeritud USA majandusse ja dollarisse, siis ühest küljest oli see minu hukatus, teisalt aga lunastaja. Kui USA tehnoloogiahiidude aktsiad langesid umbes kolmandiku võrra või enam, siis intressimäärade tõusulaines tugevnenud dollari kurss euro suhtes aitas seda kukkumist märgatavalt leevendada.

Microsoft, mis on minu portfelli üks alustalasid, kukkus aastaga 28,7%. Teine tugisammas Apple kaotas 26,8% oma väärtusest. Tesla aga lausa 65%.

Lõppenud aasta ühed parimad aktsiad olid energiasektoris. Nii tõid mulle aastaga raha juurde nii Equinor kui Enefit Green. Kui 2021. aasta lõpus oli Equinori aktsia hind 233,4 Norra krooni ja kasum kokku 8040 eurot, siis 2022. aasta viimaseks päevaks oli hind tõusnud 360 kroonini ja kogu positsiooni kasum suisa 20 375 euroni. Tõus aastaga seega vastavalt 54,26% ja 12 335 eurot.

Enefit Greeni aktsia on IPOst alates tõusnud 51,7%. Eelmisel aastal tõusis aktsia 7,17%. Kuna ma siin aasta lõpupoole sahkerdasin Coopi ja Enefit Greeni aktsiatega, siis osa IPO-aegsest kasumist, täpsemalt 1359 eurot, tuli mul realiseeritud kasumi ja raha reale. Realiseerimata kasumiks on hetkel täiendavad 523 eurot, aastaga lisandus mu investeeringule 438 eurot.

Möödunud aastal sain tunda kaotuse- ning võidurõõmu Wise'i ja Tesla aktsiaga. Kui 2021. aasta septembrikuisest tipust Wise ainult langes ja langes ning tekkis juba küsimus, kui kaugele see aktsia kukkuda võib, siis mullu suvel võttis ta suuna ülespoole. Juuni lõpus käis aktsia ära allpool 3 naela piiri, aga sealt edasi tõusis oktoobri keskpaigaks juba üle 7 naela. Detsembris tuli hind taas alla 6 naelsterlingi, aga kes suvel ostis, võib ikkagi päris rahul olla. Minul on Wise endiselt 32,1% miinuses, aga lootus on veidi suurem, kui oli üle 60%se kahjumiga tõtt vaadates.

Tesla on aga Adobe kõrval üks nendest aktsiatest, mis on selle aastaga ilusa rasvase kasumi pealt puhta punaseks kukkunud. Veel septembri lõpus sain ma rõõmustada, kui edukas rahakasvataja Tesla on olnud isegi võrreldes Microsofti ja Apple'iga. Siis aga tulid Muski Twitteri ost ja laiemad probleemid majandusega ning aktsia pani lihtsalt hunnikusse. Aastaga on aktsia odavnenud üle 65% ja arvestatav osa sellest just septembri lõpust alates. Vahepeal mõlgutasin juba ka müügimõtteid, aga ühe lugeja tugevad argumendid julgustasid mind Muskile veel armuaega andma lootuses, et probleemid võetakse käsile.

Sel aastal müüsin mitu ettevõtet, millesse seni olin uskunud, aga lisasin portfelli ka seni silmapiiril olnud kasvufirmasid.

Müügi poole peal suutsin küll hilja, aga mitte veel liiga hilja ära müüa Meta osaluse. Nii vabanesin oma 90st Meta aktsiast 234 dollari peal. Eelmise aasta lõpus oli hind langenud 120 dollari peale ehk ligemale 49% minu müügihetkest madalamale.

Muidugi ma asendasin selle kohe Alphabetiga, mida splitijärgse arvestusega ostsin 136 dollari pealt 140 tükki. Nüüdseks on selle aktsia hind langenud minu esmasest ostuhetkest 35%. Suur langus, aga vähemalt Metast väiksem ning usk Google'i teenustesse on mul endiselt suurem. Et ma aga ostsin vahepeal Alphabeti madalamalt juurde, on minu keskmine õnneks nüüdseks veidi madalam 129 dollari peal.

Täiesti puusse panin ma aga Saunumi müügihetkega. Ohumärgid olid seal juba varem, aga ma ei pööranud neile piisavalt tähelepanu ja kui lõpuks müügiorderi sisse panin 6,6 euro peal, oli põhi juba lähedal ja müügi järel aktsia hind taastus. Endiselt on Saunumi aktsia hind praeguse 10,6 euroga tükimaad madalam kui minu viimasel ostuhetkel olnud 23,2 eurot, aga need, kes minu müüdud aktsiaid ostsid ja alles hoidsid, võivad küll või sees olla.

Ostupoolel olin ka Incapiga, mida oma praktikantide soovitusel ka ise põhjalikumalt analüüsisin ja otsustasin peale Ryanairi 7000eurose positsiooni müüki enda portfelli võtta. Ostuhinnaks kujunes 14,16 eurot ning esimeste kuudega tõi see mulle juba 21% ehk üle 1500 euro jagu lisa.

Sellelt aastalt ootan ma kindlasti enamat finantssektorilt. Kui 2021. aastal näitasid mul head minekut nii LHV kui Coop Pank, siis läinud aastal tabas neid vaid rist ja viletsus ning aktsiad kukkusid vastavalt 22,72% ja 17,45%. Swedbanki aktsia langes samal ajal 4,15%. Kuna tehnoloogiasektori kõrval on pangad ühed mu suurimad positsioonid, siis nende langus mõjus räsivalt ka kogu mu portfellile. Euribori ja seeläbi loodetavasti ka kasumi tõusuga peaks pankadel paremini minema ning ehk väljendub see ühel hetkel ka aktsia hinnas.

Kuigi kapital mul sel aastal väga kasvada ei tahtnud, siis aktsiate ja võlakirjade omamisest tiksus mulle kontole 7815 eurot, millest 5212 eurot tuli dividendidest ja 2603 eurot intressidest. Aasta peale ära jaotades teeb see igakuiseks sissetulekuks 651,3 eurot. See tähendab, et hoolimata kasvuaktsiate strateegiale keskendumisest jäi mul õige vähe puudu, et passiivse sissetulekuga 654eurone alampalk kätte saada.

Ühisrahastust arvesse võttes tuli aga ka see väike teetähis ära ning jäi veel ülegi. Kuigi ilma mureta see ei tulnud. Kevadel pihta hakanud keskpankurite intressitõstmine pani mind mitmel korral mõtlema, kas üldse fikseeritud tulumääraga instrumentidesse enam investeerida. Otsustasin südame kõvaks teha ja jätkata oma strateegiaga ning olen tulemuse üle pigem rõõmus.

Nelja ühisrahastusportaali peale kokku teenisin 2022. aastal intressitulu 2380 eurot. 2020. ja 2021. aastal jäi teenistus 2000 euro juurde. Teisalt tuleb aga tõtt vaadata päris mitme elevandiga toas.

Crowdestate üllatab. Viimaste portfellis olevate investeeringutega on asi päris selgusetu. Instituudi tee 132 projektist ootasin kõige enam, aga selle tagasimaksetähtaeg aina pikenes, kuniks lõpuks on projekti sponsoriga nugadele mindud. Viimane tähtaeg oli 30. detsember, kuid praeguseks pole minu kontole sentigi jõudnud. Mõtetes olen Crowdestate’i maha kandmas, kuid vaatame, mis 2023 toob. Äkki veel taastub midagi?

Estateguru portfell on suuresti hästi toiminud, kuid eelmise aasta teine pool on selgelt kvaliteedile halvasti mõjunud. Varem oli paar-kolm projekti viivises, nüüd aga suurusjärgus 14-15 ning seda 60 aktiivse lepingu kohta. Juba on lõppenud 54 projekti, seega anname nüüd veidi aega enne lõplikke hinnanguid. Selge on aga see, et 8-10%ga laenud mulle suuremat huvi ei paku, seega hetkel ma uut kapitali portaali ei vii.

Mintose laenumaht on kuude kaupa vähenenud. Detsember oli esimene kuu, kus platvormil listitud laenude jääk lõpuks kasvas ehk investorid on uuesti laene ostma hakanud. Kuna mina investeerisin läbi kogu aasta, siis sain portfelli valdavalt 15-16% intressimääraga laene. Teisalt aga on Finko ja Credistar sellised asjad, mis panevad mind kukalt sügama. Finkost nagu tuleb laekumisi, aga samas ei tule ka. Kuna portaali pakutav isiklik statistika on nõrgapoolne, siis ma ei oska tegelikult öelda, kui palju on probleemsetest laenukontoritest tagasi tulnud. Taastumises on 1616 eurot, millest Finko osa on 1413 eurot ja türklaste Wowwo 203 eurot.

Omaraha on võib-olla ainukene portaal, mis toimib päriselt ka hästi. Või olen ise piisavalt laisk, et ei viitsi seal vigu otsimas käia?

Ühesõnaga, Excelis arvutatud XIRR-tootlus kuvab mulle ilusad 10,49%. See on koondtootlus aegade algusest peale, mitte 2022. aasta kohta! Kirvemeetodil arvutatult teenisin 2380 eurot ja seda 18 900 eurose portfelli suhtes ehk selline 12,5% tuli juurde. Oma eesmärgi täitsin mööndustega ära – kui peaksin Finko või Crowdestate’i projektid lootusetuks kuulutama, siis loomulikult kaob kogu teenitud kasum kohe ära. Loodan, et 2023. aasta tuleb parem ning probleemsed laenukontorid ja projektid taastuvad.