Tere virulane, rõõm tutvuda!

Lugesin teie uudisveebist, et Lääne-Virumaa paistab teiste maakondadega võrreldes silma sellega, et teil on arvukalt koole ja lasteaedu, kus lastele tutvustatakse ettevõtlust ja ettevõtlikkust. Rakveres enda edukat sportlaskarjääri alustanud Martti Juhkami ütles täna ilmunud intervjuus, et tunneb huvi börsile investeerimise vastu. Usun, et väga paljud teist on samuti mõelnud, kuidas võimalikult hästi rahaliselt enda või oma laste tulevikku kindlustada.

Mina olen investeerimisega tegelenud alates 2002. aasta algusest. Olin toona 35aastane ja töötasin ühes Tallinna väikeses IT-firmas programmeerijana. Olin ka selles ettevõttes osanik. Mõni aasta varem oli Eestis käivitatud kohustuslik kogumispension ning ühiskonnas arutleti palju teemal, mida tuleks teha, et tööealised saaksid senisest paremini enda tulevikku kindlustada.

Paljudele minu tollastele eakaaslastele tundus toona pensionipõlve kindlustamine mõttetu. Minule jälle tundus riskantne jääda lootma ainult riigile ehk jätta end sõltuvusse poliitikute langetatavatest otsustest.

Seetõttu seadsin endale eesmärgiks hakata endale ise tulevikuks pensioni koguma ning muutsin oma investeerimistegevuse Äripäeva vahendusel avalikuks. Nii käivitus Eesti ajakirjanduse pikaajalisem ajakirjanduslik eksperiment, mille eesmärk oli näidata, et regulaarselt säästes ja investeerides on võimalik igal inimesel koguda pensionipõlveks piisavalt suur rahatagavara.

Minu ema ja isa pidid pensionile jäädes kogema elatustaseme langust. Põhjuseks nõukogude okupatsioon ning Eesti taasiseseisvumisega toimunud vajalikud, kuid paljudele inimestele valusad muutused majanduses ja tööturul. Minul on olnud võimalik töötada vabas Eestis ja seetõttu palju lihtsam oma tulevikku kindlustada. Soovin pikaajalise investeerimisega saavutada olukorra, et minu elatustase pensionile jäädes ei kukuks.

Kui ma 2002. aastal investeerimisega alustasin, siis oli minu pensionile mineku ajaks 2031. aasta. Oli selge, et sellel ajal on pensionäre võrreldes tööjõulise elanikkonnaga Eestis märgatavalt enam kui 2002. aastal. See aga tähendab, et soovides korraliku elustandardi jätkumist pensionieas, polnud mõtet jääda lootma vaid riiklikule pensionile.

Otsustasin müüa osaluse IT-firmas ning teenisin miljon krooni ehk 64 000 eurot, mida hakkasin aktsiaturule paigutama eesmärgiga tagada endale 30 aasta pärast muretu vanaduspõlv. Ma olen liitunud ka pensionisammastega, et kasutada ära riigi pakutavad maksusoodustused ja võrrelda enda portfelli tootlust enda pensionifondide tootlusega. Lisaks jälgin igapäevaselt oma kulutusi ning otsin erinevaid säästmisnippe.

Oma tegevusest olen igapäevaselt kirjutanud Äripäeva veergudel. Kõik minu investeerimisotsused on avalikud ja iga inimene saab minu investeerimisportfelli käekäiku jälgida. Aprilli lõpuks oli mul õnnestunud 64 000 euro suurune alginvesteering kasvatada 447 063 euroni.

Viimastel aastatel on Eestis väikeinvestorite kogukond väga kiiresti kasvanud ning suhtleb omavahel aktiivselt. Ka mina olen selle kogukonna aktiivne liige. Annan välja ajakirja Investor ning lisaks olen asunud kirjastama erinevaid investeerimisraamatuid. Igal teisipäeval on Äripäeva raadios eetris minu saade Investor Toomase tund. Korraldan erinevaid seminare ja koolitusi.

Kuna olen aastaid aktiivselt investeerimisega tegelenud ja suhtlen igapäevaselt teiste investoritega, siis olen kogenud erinevaid võite ja kaotusi ehk saanud rohkelt õppetunde. Nüüd hakkan neid õppetunde ja edulugusid ning põnevaid soovitusi Lääne-Virumaa uues uudisveebis teiega jagama. Loodan, et minu kirjutistest on teile erinevate rahaliste otsuste langetamisel kasu.

Olen huvitatud ka sinu arvamusest või tagasisidest. Kommenteeri minu investeerimisotsuseid, jaga oma kogemusi või esita küsimus e-kirjaga [email protected] või [email protected]. Minu tegemiste kohta saad operatiivselt infot ka minu Facebooki lehelt, kuhu saad samuti küsimusi postitada.

TASUB TEADA

Minu investeerimisprogrammi pikkuseks on 30 aastat tootluse eesmärgiks olen seadnud 12% aastas, mille õnnestumisel muutuks minu algkapitaliks olnud 64 000 eurot 30 aasta pärast 2 miljoniks euroks. Investeerin ettevõtetesse, mis on pikaajalise kasvupotentsiaaliga ning mis on end minevikus heast küljest näidanud.

Olen koostanud nn jälgimisnimekirja erinevatest ettevõtetest, sektoritest ja piirkondadest ehk koondanud enda jaoks huvitavad ja päevakajalised investeerimisideed.

Investeerimisotsused vaatan reeglina üle korra kvartalis, pärast ettevõtete kvartaliaruannete avaldamist.

Püüan hoida end tagasi emotsioonide ajendil aktsiate ostmistest ja müümistest ning ei loobu väärtpaberitest, mille hind langeb, kuid potentsiaal säilib.

Kui näen, et ta olen teinud vale investeerimisotsuse, tunnistan seda endale ja müün selle ettevõtte aktsiad maha. Kaalun müüki ka siis, kui ettevõtte aktsia on minu meelest juba liiga palju tõusnud ning tundub ülehinnatud.

Olen otsustanud aktsiate soetamisel mitte rabelda, vaid need aegamööda endale soetada. Aastas teen vähemalt 12 tehingut.

Püüan oma investeeringud hajutada erinevate majandussektorite, piirkondade ja valuutade vahel.

2015. aasta alguses ehk pärast enam kui kümne aasta pikkust investeerimiskogemust, otsustasin muutuda riskijulgemaks ehk hakkasin 10% portfellist paigutama riskantsemalt ning lühema ajahorisondiga.