Investor Toomas: mida mina teen oma pensionisambaga?

Keskmisel eestlasel on praeguseks sambasse kogunenud ligikaudu 7000 eurot, noortel vähem, vanematel rohkem. Minul oleks IT-mehe tausta arvestades seal praegu hinnanguliselt 20 000 eurot. Püüdsin vaadata tulevikku ja mõelda, mis juhtudel ma võtaksin sambast oma raha välja ja millistel juhtudel mitte.

Alustan seekord lõpust. Kui ma oleksin praegu umbes 60aastane ja tervis oleks nii vilets, et vajaksin kalleid ravimeid ja igasugu terviseprotseduure, siis võtaksin tõesti praegu pakutava võimalusena oma sambaraha välja. Tervis on kõige tähtsam ja siis ei hooliks ma ka tulumaksust ega sellest, et edaspidi läheks seni minu isiklikku sambafondi laekunud riigipoolne 4 protsenti praeguste pensionäride vahel laiali jagamisele. Olulisem oleks lootus oma elukest pensionieani välja venitada.

Kui aga tervis korras, ei puutuks ma sammast enne, kui pensioniiga käes. Las raha kasvab!

Olles kahekümnendates eluaastates mõned aastad töötanud noor, siis tahaksin kõikvõimalikke soodustusi saada ja oma raha erinevates kanalites kasvatada. Teise samba puhul on ju soodustus see, et saan riigilt 4 protsenti lisaks enda panustatud 2 protsendile brutopalgast. Kui riik seda head diili ei muuda, siis võtaksin tasuta raha nii palju, kui antakse.

Et noorena oleks mul muudki teha kui igakuiselt oma pensioniraha investeerimisega tegeleda, siis ma pensioni investeerimiskontole raha ei paigutaks, vaid valiksin teise samba fondide hulgast sellise, mis minu investeerimissoovidele kõige rohkem vastab.

Kuna praegu on fondide valik suurem ja lisandunud on nii indeksifondid kui ka temaatilised fondid, näiteks rohefondid, siis noore inimesena, kellel on vähemalt 40 aastat aega raha koguda, teeksin otsuse mõne agressiivse fondi kasuks, kus on maksimaalne aktsiarisk. Lihtsalt sel põhjusel, et aktsiad annavad võimaluse osa saada ettevõtete kasvust ja ettevõtted veavad majandust. Noorel inimesel on suurim eelis see, et liitintress saab 40–45 aastat rahus töötada kuni pensionieani.

Oletame, et mul on 1500eurone palk. Selliselt palgalt oleks mu oma osa (2 protsenti brutopalgast) teise samba fondi igakuises panuses 30 eurot ja riigilt lisanduks 60 eurot. Kokku oleks mul kuus 90 eurot sambasse paigutamiseks.

Samas aastate jooksul majandused ju kasvavad ja palgad tõusevad, seega tuleb võtta arvesse ka palgatõusu. Noorel inimesel kipub palk juba ka seetõttu tõusma, et ta liigub karjääriredelil kiiremal sammul kui juba karjääri tippu jõudnud keskealine inimene.

Aga arvestame siiski tagasihoidliku 3 protsendiga aastas, mis suurendab samavõrra ka investeeringut sambasse. Nii vaatab 65aastaselt vastu 449 325 eurot teise samba vara, millest sissemaksed on 81 425 eurot ja see osa, mis 2 protsendina mu palgast maha läks, on kõigest 27 142 eurot.

Kui ma oleksin oma parimates aastates oma ala spetsialist ja ehk karjääri tipuski, vaataksin kindlasti üle oma praeguse fondi kulud ja senise tootluse. Vajadusel vahetaksin fondi, et see ei oleks liiga konservatiivne ehk teisisõnu ei seisaks lihtsalt paigal, rääkimata väärtuse kaotamisest. Aega pensionini on 40aastasel inimesel veel tubli 25 aastat minna, niisiis meeldiks mulle ka keskealisena mõte börsihindu järgivast indeksifondist. Olles näiteks arst, IT-mees, pangatöötaja või muu oma ala fänn, laseksin oma rahal sambas kasvada praeguses sambas ja ise seda raha investeerima ei hakkaks.

Kui ma oleksin aga investeerimisega kursis ja mul oleks ka palju vaba aega sellega tegeleda, siis võiks ju pensioni investeerimiskonto võimalust kasutada ja raha ise investeerida. Pensioni investeerimiskontole üleminekuga ei kaasne tulumaksu, sest ma jääksin endiselt pensionisamba süsteemi, lihtsalt investeeringuid saan ise otsustada.

Näiteks LHVs on võimalik kasutada Kasvukonto-sarnast süsteemi, kus tehingutasu on 1 protsent summast. Nii ei pea sambainvestor ootama, kuni koguneb paar tuhat eurot, et ühe tehingu tegemine mõistliku kuluga oleks. Ka ei pea siis meeles pidama seda, et igas kuus ikka väärtpabereid osta, sest selline lahendus on automaatne. Kui mulle tunduksid LHV pakutavad fondid oma praegusest teise samba fondist atraktiivsemad, siis miks mitte seda võimalust kasutada. Aeg-ajalt saaksin siis pilku peale visata ja vajadusel fondi vahetada.

Teine võimalus on olla eriliselt aktiivne investor, kes igakuiselt oma sambaraha eest ise aktsiaid või fonde ostab. Mulle ei tundu see üldse mugav.

Esiteks on mul endal neljas sammas ehk korralik investeerimisportfell juba olemas ja veel ühte sellist pole mõtet lisaks tekitada. Erinevalt mu praegusest vabadusest minu analüüsist lähtuvalt õigel ajal mõnda investeerigut osta-müüa, tuleks pensioni investeerimiskontole laekunud raha regulaarselt igal kuul paigutada.

Aktsiate valik pole ka kiita, sest näiteks LHV pakub ainult ligikaudu 200 väärtpaberit ja ainult üheksat Balti börsi aktsiat, mida saaks tasuta osta. Seal on kõik sõna Tallinn sisaldavad ettevõtted, aga ka Merko, Ignitise, LHV ja Šiauliu aktsiad. Kui mõni investor tahab olla väga hästi kursis just nende ettevõtetega, siis see on investeeringukulude mõttes hea variant.

Kui aga tahta mõnda USA või Skandinaavia aktsiat, siis läheb liiga palju raha raisku tehingutasu peale. Kui 40aastasel inimesel on 2500eurone palk, siis kokku laekub pensioni investeerimiskontole igal kuul 150 eurot. Välisaktsia ostmise tehingutasu on 0,14% või vähemalt 9 eurot. Et 150euroselt summalt 0,14% on ainult 0,21 eurot, siis minimaalselt peaksin kulutama ikkagi 9 eurot, mis on 6% investeeritud rahast. See mulle ei meeldi! Mõelda, kui suur peaks aktsiate tootlus olema, et selline kulu end ära tasuks.

Igal juhul mina keskealise inimesena teisest sambast ei välju, sest nii jääb liiga palju tasuta raha enda kasuks tööle panemata, lisaks veel kaotus tulumaksu tõttu. Eeldades, et 40aastasel on praeguseks sambasse kogunenud juba ligikaudu 20 000 eurot, siis võttes taas arvesse investeerimissumma 3protsendilist suurendamist ja 8protsendilist aastatootlust, on tema kontol 25 aasta pärast 332 898 eurot.

Rikkaim on pensionär siis, kui ta elu jooksul endale kõik sambad teeb. Esimene sammas on meil niikuinii sotsiaalmaksu kaudu. Teises sambas saame riigilt tasuta raha 4 protsenti palgast. Kolmandas sambas saame tulumaksu soodustust ja neljas sammas ehk ise omal initsiatiivil ükskõik milliste varade ostmine pakub parimaid võimalusi oma investeerimisteadmisi rakendades raha kasvatada.