Autotest: Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?

Seda autot hakkab Eesti teedel ja tänavatel kõvasti nägema. Esimese põlvkonna Škoda Kodiaq, lühendatult Škodiaq, püsis siinmail stabiilselt viie populaarseima mudeli hulgas ning olles uue generatsiooni kõigi praeguste versioonidega Hispaanias toimunud tutvustusel sõita saanud, ei näe ma ühtegi põhjust, miks see traditsioon ei võiks jätkuda. Škoda suurim linnamaastur sai tõesti uus, kuid jäi äratuntavalt „škodiaqilikuks“.

Sest mis sel eelmisel Kodiaqil õigupoolest üldse viga oli? Palju küll mitte. Jah, see oli nüüdseks tehnoloogiliselt ja moraalselt mõnevõrra vananenud, ent sobis ruumikuse ja sõiduomaduste poolest jätkuvalt konkurentidele mõõdupuuks. Pealegi – vaadates Volkswageni kontserni vahepealseid „saavutusi“ puutetundlike teabe- ja meelelahutussüsteemide loomisel, võis Kodiaqi rohkemate füüsiliste nuppudega lahendust hoopis rasvaseks plussiks pidada.

Täpselt nõnda siis tehtigi: niigi pööraselt ruumikas auto sai veelgi mahukam, pardale toodi moodsaid tehnoloogiaid ning käsitsetavust ja juhitavust kujundades lähtuti kainest mõistusest.

Vahest olulisima uudisena sai Škoda Kodiaq hübriidversioonid, nii poolhübriidi (mild hybrid) kui „pistiku“. Teada-tuntud 1,5liitrise bensiinimootori ja seitsmeastmelise DSG-käigukastiga poolhübriid on nüüd ühtlasi baasmudeliks. Manuaalkäigukasti, mille öeldavasti valis kõigest 3% esimese Kodiaqi ostjatest (neid on müüdud Euroopas ja mujalgi ligi kaheksa aastaga kokku 865 000 eksemplari), enam ei pakutagi.