Toiduraiskamise reportaaži järeldused: korralik toit muutub hetkega jäätmeks

Suure toidukao analüüsi järel tõdevad ajakirjanikud, et mõni aastat tagasi oleks toidukao probleem olnud hoopis suurem. Siiski hämmastab neid, kuidas mõnegi kallilt hinnatud toidukauba väärtus muutub.
 
"Suur küsimus loo vältel oli, kui suhteline on asja hind. Kusagilt luugist või prügikastist saades on need mandariinid ja tordid tasuta, aga paar tundi enne ostetakse neid raha eest," rääkis Äripäeva ajakirjanik Polina Volkova.
 
Tema imestas, et toidule väga vähe kulutavad inimesed söövad sama hästi, kui need, kel kulub kuus toidule suuri summasid.
 
"See on sama toit, aga erinevates olukordades ja seega teise väärtusega," rääkis Volkova.
 
Fotoajakirjanik Liis Treimann tõi suure töö järel välja, et etteheited selle kohta, et toidujäätmetega Eestis ei tegeleta on ekslikud. Eestis üritatakse aktiivselt vähendada toiduraiskamist.
 
Ta märkas, et üks toidugrupp, mille toidukadu on raske vähendada on juur- ja puuviljad.
 
"Nendega ei osata midagi ette võtta ja neid visatakse väga palju ära," sõnas Treimann.
 
Reede hommikul Äripäevas avaldatud loos kirjutavad ajakirjanikud, et Eestis visatakse igal aastal ära 84 000 tonni toitu. Samal ajal on kasvanud toiduabi vajavate inimeste hulk.
 
Inimeste lugusid toidu hankimisest prügikastist, toidupangast või mõnest teisest toidukadu vähendada üritavast organisatsioonidest, saab lugeda SIIT.
 
Intervjueeris Laura Saks.

Fotol on Polina Volkova, autor Liis Treimann.