Peeter Oja: lollus ei ole maailmast kadunud

Oja rääkis saates “Äripäeva arvamusliider”, et ta ei väsi imestamast, kuidas poliitikasse tulevad värsked nimed, kes astuvad uuesti ja uuesti täpselt sama reha otsa, nagu eelkäijad. Eriti ebameeldivad ja ärritavad on Oja meelest korruptsioonilood.

Nendega tegelemine vajab humoristidelt, nagu ka uuriva ajakirjanduse puhul, tugevat meeskonnatööd. “Kõik sõltub kaasusest, aga kui saad vihaseks, tuleb ennast tagasi hoida. Lihtsalt niisama sõimata ei tohi, jääd ise naerualuseks,” ütles Oja.

“Lollus ei ole maailmast kadunud! Oled tavaline inimene ja ühel hetkel avastad, et oled poliitik. Kõik, mis tema sees on mõtted ja mittemõtted, arusaamad ja rumalused, kannad sa endaga kaasas,” nentis Oja.

Intervjuus tuli juttu ka tehisintellekti huumorisoonest ning Oja avaldas mõtte, et ehk oskab AI varsti iseenda üle nalja heita.

Et on Eurovisiooni nädal, siis meenutas eurolava veteran Oja ka oma legendaarset lugu “Leto svet”. “See oli avantüür kõige puhtamal moel, nii Pajusaare kui meie, Kreisiraadio poolt,” ütles Oja, kes nentis, et nad pole isegi Eesti aegade edetabeli põhjas kui kõige kehvemad. “Oleme kahjuks eelviimased, tagantpoolt teised. Kõige viimane on Jüri Pootsman minu teada.”

Tänavuse koosluse 5Miinust ja Puuluup koostööle jagus Ojal vaid kiidusõnu: “Veissoni tants on hea! See on kirss tordil.”

Holm märkis raadiosaates „Äripäeva arvamusliider“, et pool sajandit tagasi käis inimene Kuul. „Aus ja läbipaistev ettevõtluskeskkond ei tohiks olla midagi kättesaamatut,“ lisas ta.

Äripäev kirjutas teisipäeval varjatud boonustest, mida ravimifirmad Eesti juhtivatele ravimite hulgimüüjatele maksavad. Kickback’ideks nimetatavatest boonustest kaotavad kõik peale hulgimüüjate. Inimesed maksavad ravimite eest rohkem nii kassas kui maksumaksjatena, lisaks halveneb nende valik.

„Ammu oleks aeg härjal sarvist haarata,“ lausus Holm. Tema sõnul ei saa ettevõtjatele oma huvide eest seismist ette heita, kuid poliitikud ja avalik sektor peavad omakorda seisma avaliku huvi eest ning tagama võrdse konkurentsi.

Lõppude lõpuks taandub kõik ikkagi tahtmisele või selle nappimisele, leidis Holm. Konkurentsiameti praegusel juhil Evelin Pärn-Leel paistab riigikontrolöri hinnangul igatahes indu jaguvat, ehkki seni tema kasutada olevad tööriistad jäävad viletsaks.

Pärislahenduste leidmiseks tuleb Janar Holmi meelest sotsiaalministeeriumil, konkurentsiametil ja ravimiametil, aga miks mitte ka näiteks justiitsministeeriumil koos laua taha istuda ning murega ühiselt tegeleda. „Kui keegi ütleb seda, et teine teeb, siis see on juba vale vastus,“ ütles Holm.

Võimukõnelustel Eesti 200 delegatsiooni kuulunud Jašin iseloomustas linnavalitsuse kabinetiistungite töömeeleolu sõnaga “suurepärane”. Ent Järvani avalikes esinemistes esitatud mõttearendused, et ühistranspordi ja kergliikluse arendamine ei tohi tulla autojuhtide arvel, jutud jalakäijate tunnelitesse suunamisest ning kriitika rattateede teemal on tekitanud linnavalitsuses siiski eraldi arutelu, tõdes ta.

Isamaa on riigi tasandil opositsioonis ja üks peamisi loosungeid on võitlus automaksuga, millisesse konteksti asetub ka Järvani käsitlus. Küsimusele, kas Isamaa partnerid tunnevad ennast nagu omal ajal peaminister Jüri Ratas, kui isa ja poeg Helme ajasid valitsuse liikmetena oma erakonna asja, vastas Jašin eitavalt.

“Mulle praegu ei tundu, et me oleme selles olukorras. Meil on mõned kaasused juhtunud, oli ka arutelukoht, kuidas toimida. Kui see jääb korduma iganädalaselt või igapäevaselt, siis võib see olla õigustatud küsimus. Olukord tuli päevakorda, me rääkisime läbi, tegime kokkuleppeid.”