Mõtle, kui su töövestlus läheb nii kehvasti, et see jõuab teleuudistesse
Kui kehvasti üks töövestlus ikka minna saab? Kõige hullem, mis nad seal vestlusel öelda saavad, on ju "ei" ja siis saab seda ka võtta kui kogemust, õppetundi.
Siiski-siiski, aastal 2006 juhtus ühel mehel olema selline tööintervjuu, mis ei tuleks teil ka pöörasemates muretsemisefantaasiates või paranoiades pähe. Kuulake täpsemalt saatest "Obskuurne majandus".
On tuhandeid inimesi, kes jõllitavad varahommikul arvuti- või telefoniekraanilt otsepilti jõealustest kaladest ja kui mõnda kalakest märkavad, lasevad nad veebirakenduse uksekella.
Informatsioon on ajule mõnus. Meie aju ongi selliselt ehitatud, et ta tahab uusi asju teada. Seega pole ime, et inimesed muutuvad kergesti nutisõltlasteks. Tänu nutiseadmetele saame kiiresti ja lihtsalt ja tohutult hulgal bitte kätte, ilma et me peaks palju vaeva nägema.
“Obskuurse majanduse” saates on kord juba räägitud putukate jahvatamisest kohvisse. Seekordne saade pole soovituslik neile, kes armastavad karastusjooke, aga jälestavad närilisi.
"Kui kõigil on, siis mina enam ei taha!" Selline fenomen on majandusteaduses täitsa kaardistatud ning selle nimi on snoobiefekt. Mis see täpselt on ning mismoodi on see maailma muutnud?