Loomad on suuremad joodikud, kui me arvasime

USAs on olnud palju pöördelisi sündmusi. Mõned kirjeldavad selle juures isegi vaikselt podisevat revolutsiooni, sest inimeste elatustase, majutuskriis, teatud klassiviha, valitsuse ja kongressi usaldamatuse olukord on aina halvenemas.

Kui kehvasti üks töövestlus ikka minna saab? Kõige hullem, mis nad seal vestlusel öelda saavad, on ju "ei" ja siis saab seda ka võtta kui kogemust, õppetundi.

On tuhandeid inimesi, kes jõllitavad varahommikul arvuti- või telefoniekraanilt otsepilti jõealustest kaladest ja kui mõnda kalakest märkavad, lasevad nad veebirakenduse uksekella.

"Kui kõigil on, siis mina enam ei taha!" Selline fenomen on majandusteaduses täitsa kaardistatud ning selle nimi on snoobiefekt. Mis see täpselt on ning mismoodi on see maailma muutnud?

15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.