Laske kohalikel oma kandi üle otsustada!

Väikses Käsmu külas soetas külaravast koondav MTÜ mõne hektari metsamaad eesmärgiga see korrastada ja ühtlasi varustada ennast küttepuudega. Kui mets võsast välja raiuti, käis külarahvas metsamehi kättpidi tänamas. Nii soe vastuvõtt tuli tegijatele suure ja toreda üllatusena.

Piirinaabrid olid rahul ja kõik hästi. Nii soetas MTÜ vajaliku metsatehnika, et oma vara metsaseaduse juhistele tuginedes hooldada ja korras hoida. Külmad talved on saabumas ja seega otsustas MTÜ, mille juhatusse ka allakirjutanu kuulub, varuda 40 kuupmeetrit puitu, et kogukond toad soojaks saaks.

Siis aga tuli pauk nii-öelda luuavarrest – ootamatult vastas keskkonnaamet raieloa soovile teadaandega, et selle väljastamine on peatatud ja lausa 28 kuuks, sest võib juhtuda, et riik soovib meie maa kaitse alla võtta ja sinna hoopis soo rajada.

Käsmu küla on peaaegu 500 aastat vana Lahemaa rahvuspargi alal asuv küla, kus vastavalt Lahemaa rahvuspargi eeskirjale hoitakse kultuuripärandit. Meie kultuuripärandi osa on metsa jätkusuutlik majandamine, küla ja seda ümbritseva metsamaa heakord, looduse ja inimese koos eksisteerimine. Isegi mõisnik parun von Dellingshausen arvestas meie soovidega enam kui tänased võimutäiusest puhevil keskkonnaametnikud.

Käsmukad sunnitakse tulevikus sooveerele ja seda me kindlasti ei soovi. Lähielanikke pole sellest tegelikult isegi ametlikult teavitatud. Kas see aga poleks mitte elementaarne riigimehelikkus?

Kummastav on tõdeda, et riigile on olulisem viia tinasõdurlikult ellu anonüümse Brüsseli võimukoridorides sündinud ja europarlamendis kinnitatud direktiive, kui arvestada kohalike külaelanike arvamusega. Seda ei julgeta küsidagi!

Tundub nii. Igatahes võetakse omandiõiguse sisuliselt kolmeks talveks ära ja mingit kompensatsiooni ei ole ette nähtud. Me räägime tänasel päeval palju sääraste tegevuste toetamisest, mille abil inimesed ise paremini hakkama saaksid ja samas võtame ära igasuguse võimaluse seda teed käia. Kas selline otsus on ikka meie põhiõigustega kooskõlas?

Võrreldavaid lugusid on teisigi, olgu siis teemaks tuulikud, tuumajaam või midagi muud. Või võtame kasvõi praegused lood Haljala vallas Paasi külas, kuhu planeeritakse hetkel paekarjääri ja seda vaatamata kohalike elanike vastuseisule. Ulja rabas hakatakse turvast kaevandama, jällegi vastupidi kohalike elanike soovile.

Nimetatud näidete põhjal jääb vägisi mulje, et valdavalt linnas istuv ametnik otsustab oma laua tagant lahkumata ära, kuidas maal elama ja loodust kaitsma peab. Kord sood rajades ja siis seda jälle hävitades.

Palju on räägitud Eesti 200 erakonna pikast plaanist ja üks oluline osa on siin just kohalike elanike huvidega arvestamine. Esiteks peavad Eestist valitud poliitikud seadma Euroopas esikohale nende inimeste huvid, kes neid valisid mitte võtma üle kõiki suuniseid neid veel võimendades.

Teiseks oleks kohalikul tasandil hea otsustusüksus kandikogu, mis on piisavalt väike, et kõik elanikud tunneksid end kaasatuna. Kui riigiametnike otsused erinevad oluliselt kohalike elanike huvidest, tekib inimestes oma riigi suhtes võõrandumise tunne, mis lühikeses perspektiivis on ebaõiglane, pikas vaates aga ohtlik kogu ühiskonnale.

Kohaliku elu küsimused peab otsustama kandikogu, suuremad teemad kandi inimeste referendum!

Tarmo Tamm, ettevõtja, Eesti 200 Lääne-Virumaa juht